"Kindlasti muutuvad USA poliitikad nii sisemiselt kui välimiselt, selles ei ole põhjust kahelda," ütles Saks. "Ta kindlasti üritab näidata, et on drastiliselt teistsugune."

Saksa hinnangul võivad Trumpi poliitikaid olla teistsuguse näoga kui tema esimesel ametiajal, kuid veel ei ole teada, milliseks ta seisukohad kujunevad. 

"Oma kampaania ajal oli ta väga napisõnaline, need olid pigem loosungid, mida ta esitas ja nende loosungite sisu pole ta avanud enamasti," ütles Saks. USA vaates on selge, et sõda Lähis-Idas ja Ukrainas - mõlemad on USA jaoks olulised, on ka väga tugev destabiliseerumine Põhja-Korea küsimuses, rääkis ta.

Saks märkis, et viimase poole aasta jooksul on kogu aeg rõhutatud, et tuleb oodata ära USA presidendivalimiste tulemus, enne ei juhtu midagi. "See ei jäta USA-st head muljet. Ma arvan, et president Trumpi esimene ülesanne saab olema taastada USA otsustavus ja tõsiseltvõetavus, et USA heidutus hakkaks uuesti tööle."

Palju sõltub ka sellest, milline saab olema Trumpi meeskond. Indikatsioone sellest, kellest võiks saada USA välisminister või kaitseminister, Saksa sõnul olnud ei ole. "On igasuguseid sehkendajaid maastikul, kes üritavad selle mõjuvõimuga kaubelda või jätta muljet, et nemad on selle mõjuvõimu osa, aga mina ei oska ennustada, kes saab olema välisminister või kaitseminister," rääkis ta. 

"Nii Lähis-Ida, Ukraina kui ka Korea puhul ei ole küsimus ainult selles, mis on see väljakutse, vaid väga palju mõjutab USA tulevikku ka see, kuidas neid küsimusi hakatakse lahendama, siin on see stiil ja kõik erakordselt oluline," sõnas Saks. 

Ukraina pole saanud lubatud mahus abi

Eelmisel ametiajal oli Trump kriitiline NATO liikmesriikide suhtes, kes ei täitnud lubadust 2 protsendi SKP kaitsesse suunamise lubadust. Saksa sõnul see poliitika tõenäoliselt ei muutu ning paljud Euroopa riigid, nende seas ka Eesti, soovivad, et see oleks isegi kõrgem. Kuna Saksamaa kuulub nende hulka, kes tõenäoliselt lähiajal kahe protsendini ei jõua, siis see hakkab eelkõige mõjutama USA ja Saksamaa suhteid, rääkis ta. 

Murekohaks on see, et Trump on pidanud Ukrainat Bideni isiklikuks teemaks ja Biden ei ole suutnud viimase pooleteise aasta jooksul Ukrainat oma võimaluste piires toetada. 

"Ma ei räägi sellest, et anda luba rünnata rakettidega sihtmärke kaugemal Venemaal, ka abi Ukrainale pole suudetud üle anda lubatud mahtudes. Asjad on veninud, see on põhjustanud Ukrainale palju probleeme. Ma ei taha öelda, et nad üldse ei toeta, aga see on olnud väga aeglane, kohmakas, ja mis on kõige olulisem ka siinjuures, et USA ei ole suutnud luua rahvusvahelist tõhusalt töötavat koalitsiooni, mis survestaks globaalselt Venemaad seda sõjategevust lõpetama ja taanduma Ukraina piiride taha," rääkis Saks.  

Saks märkis, et esialgu ei ole siiski midagi juhtunud ja Trump ei ole öelnud ühtegi selgesõnalist kavatsust. "Kindlasti Venemaa ei hakka tegema midagi USA-ga suhete loomiseks või rahu poole liikumiseks kuni uus president pole ametisse astunud," ütles ta. 

Venemaa teeb koostööd Põhja-Korea ja Iraaniga. Saksa sõnul võib pidada USA ametist lahkuva presidendi läbikukkumiseks, et seda koostööd pole suudetud pidurdada.