Oluline esmaspäeval, 11. novembril kell 19.08:

- Ukraina teatas Vene inimkaotuste uuest rekordist;

- Zelenski sõnul muutuvad Vene sõjalised objektid rünnakutele üha paremini kättesaadavaks;

- Lõuna-Korea kaalub seiremeeskonna saatmist Ukrainasse Põhja-Korea sõdurite tegevust jälgima;

- Zelenski: Ukraina teeb liitlastega tööd uute kaitsepakettide kallal;

- Biden ärgitab tulevast administratsiooni jätkama Ukraina toetamist;

- Kiievis visiidil olev Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Josep Borrell pidi esmaspäeva esimesed tunnid varjendis veetma, kuna Vene õhurünnaku tõttu anti linnas õhuhäire;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1770 sõdurit.

Ukraina idaosas sai Vene rünnakus kahjustada tamm

Ukraina idaosas Donetski oblastis sai rindejoone lähedal Venemaa rünnakus kahjustada tamm, ütles esmaspäeval kuberner, hoiatades, et veetaseme tõus võib seada ohtu lähedalasuvad külad.

"Venemaa kahjustas Kurahhove veehoidla tammi. See rünnak võib seada ohtu Vovtša jõe äärsete külade elanikud nii Donetski kui Dnipro piirkonnas," ütles kuberner, lisades, et paiguti on veetase tõusnud 1,2 meetrit.

Ta lisas, et kella nelja seisuga ei olnud asulates üleujutustest teada antud.

Vene väed on Donetski oblasti kiirelt edasi liikunud ja lähenevad Kurahhove linnale, mis asub tammi kõrval ja kus enne sõda elas umbes 18 000 inimest.

Läinud aasta juunis lasti Ukraina lõunaosas Hersoni oblatis õhku suur Nõukogude aegne tamm. Kiievi sõnul lasid tammi õhku seda tol hetkel kontrollinud Vene väed, eesmärgiga nurjata Ukraina vastupealetung. Moskva süüdistas aga Ukrainat.

Toonasele plahvatusele järgnenud üleujutustes sai surma kümneid inimesi, samuti põhjustas see tohutut kahju keskkonnale.

Ukraina teatas Vene inimkaotuste uuest rekordist

Ukraina teatel kaotasid Vene relvajõud pühapäeval 1770 sõjaväelast, mis on uus ühe ööpäeva jooksul saadud inimkaotuste rekord sõja algusest alates.

Ukraina kindralstaabi esmaspäeval avaldatud andmete kohaselt kaotasid Vene väed viimase ööpäevaga 1770 inimest, millega kaotuste koguarv sõja algusest saadik jõudis 710 660 sõjaväelaseni.

Kaotuste juures ei täpsustata, kui palju neist on surnud või haavatud, aga üldise arusaama kohaselt sisaldab see nii hukkunuid, haavatuid kui ka teadmata kadunuid. Venemaa ise ei teata oma kaotuste suurust, kuid lääne hinnangute kohaselt oli oktoober Vene vägede jaoks sõja algusest saadik kõige ohvriterohkem kuu.

Oktoobris kaotas Venemaa surnute ja haavatutena 1500 sõdurit iga päev, ütles Ühendkuningriigi realvajõudude kindralstaabi ülem, admiral Anthony Radakin pühapäeval Briti rahvusringhäälingule BBC.

See on suurem keskmine kaotuste hulk kui Briti kaitseministri reedel teatatud 41 980 surnut ja haavatut oktoobri jooksul, mis teeks päeva keskmiseks 1354 kaotatud sõdurit.

Mõnede ekspertide hinnangul võib kaotuste suur hulk olla üheks põhjuseks, miks Venemaa on otsustanud kaasata oma sõjategevusse Põhja-Korea sõdurid.

Admiral Adalkin märkis, et Venemaa ohverdab tohutult sõdureid väge väikeste maatükkide hõivamise nimel. Siiski on Venemaa teinud taktikalisi ja territoriaalseid edusamme ning pannud Ukraina väed surve alla, lisas ta. Kuigi Vene väed kannavad suuri kaotusi, on nad viimastel nädalatel Ida-Ukrainas üha kasvava kiirusega edasi liikunud.

Uudisteväljaande Bloomberg andmeil oli Ukraina kaotanud pärast tema vägede sissetungi Venemaa Kurski oblastisse 1. novembriks 1146 ruutkilomeetrit oma territooriumist, kusjuures oktoobri viimane nädal tõi seni suurima alade kaotuse.

Ukraina relvajõudude juhataja Oleksandr Sõrskõi ütles 2. novembril, et Ukraina väed tõrjuvad üht kõige võimsamat Vene armee pealetungi täiemahulise sõja algusest saadik.

Sügise jooksul on Ukraina pidanud peamiselt Donetski oblastis loovutama suuri alasid, kaotades pea iga päev Vene  vägedele mõne asula. Vene üksused on edenenud ka Kurski oblasti tagasivõtmisel.

Briti kaitseminister lubas, et London jätkab Ukraina sõjalist toetamist

Kuulujutud Ühendkuningriigi toetuse nõrgenemisest Ukrainale ei ole kinnitust leidnud. Suurbritannia kaitseministri John Healey sõnul annab valitsus Ukrainale sõjalist abi kolm miljardit naela aastas nii kaua kui vaja.

"Suurendasime sõjalist toetust. Oleme tarneid kiirendanud. Kulutame praegu Ukraina sõjalisele abistamisele rohkem kui ükski Ühendkuningriigi valitsus kunagi varem," ütles minister.

Zelenski sõnul muutuvad Vene sõjalised objektid rünnakutele üha paremini kättesaadavaks

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles pühapäeval, et Venemaa sõjalised objektid muutuvad Ukraina vägedele üha paremini ligipääsetavaks ning tänas kodumaakaitsjaid vaenlase ladude ja lennuväljade hävitamise eest.

"Kõigepealt tahaksin tänada kõiki meie sõdalasi, kes tagavad meie droonilöökide tõhususe. Tulemusi näevad kõik. Droonid eesliinil, aga ka meie kaugmaadroonid sügaval Venemaa territooriumil. Venemaa sõjalised rajatised muutuvad meie sõdalastele üha kättesaadavamaks," sõnas Zelenski.

President tänas eraldi Ukraina julgeolekuteenistust ja erioperatsioonide vägede sõdureid.

"Venelased ei saa varjata oma sõjaväeladusid, lennuvälju ja sõjatööstusettevõtteid," märkis Zelenski.

Ukraina riigipea sõnul on elutähtsad kõigi nende jõupingutused, kes hävitavad Vene tehnikat rindel.

"Eelkõige on Ukraina julgeolekuteenistuse eriüksuslased hävitanud ainuüksi üle 1300 Vene tanki. Iga kaheksas Ukraina hävitatud Vene tank on Ukraina julgeolekuteenistuse meeste saavutus," tõi Zelenski välja.

Samuti tänas president sõjaväelasi Ukraina kaitseministeeriumi luure peadirektoraadist.

"Tänan kõiki üksusi, kes täidavad missioone nii meie riigi idaosas lahingutes ja ka vaenlase liinide taga," lisas Zelenski.

Venemaa väitis esmaspäeval, et nurjas Ukraina väidetava katse värvata Vene sõjaväekopteri piloot ja suunata kopter Ukrainasse

"Ukraina sõjaväeluurajad üritasid värvata Vene sõjaväekopteri pilooti, et suunata kopter Ukraina relvajõudude kontrolli all olevasse piirkonda," teatas Vene julgeolekuamet FSB, kelle teatel operatsiooni sihtmärk oli Mi-8MTPR-1 kopter.

2023. aasta suvel värbas Ukraina sõda vastustanud Vene kopteripiloodi Maksim Kuzminovi, kes deserteeris Mi-8-ga ja maandus Ukraina kontrolli all oleval territooriumil. Kuzminov leiti 2024. aastal surnuna Hispaanias.

Lõuna-Korea kaalub seiremeeskonna saatmist Ukrainasse

Lõuna-Korea valitsus peab läbirääkimisi oma parlamendiga, et saada luba Ukrainasse luureohvitseride ja nendega seotud spetsialistide lähetamiseks, kes peavad analüüsima Venemaa poolel sõjas osalevate Põhja-Korea vägede taktikat ja relvade kasutamist, vahendas LIGA.net Korea uudisteagentuuri Yonhap.

Lõuna-Korea kaitseminister Kim Yong Hyun märkis parlamendi kaitsekomisjonis toimunud kuulamisel, et sellise rühma saatmine Ukrainasse on riigi julgeoleku seisukohalt oluline ning rõhutas, et tegemist ei ole Lõuna-Korea sõjaliste jõudude paigutamisega Ukrainasse.

"Seiremeeskond erineb vägede kohalesaatmisest. See ei ole sõjaväeüksus, see saadetakse kohale ilma relvadeta ja koosneb väikesest arvust professionaalidest, kes viibivad Ukrainas lühiajaliselt," ütles ta.

Lõuna-Korea minister lisas ka, et sellise grupi saatmine toimub Souli huvides, mitte ÜRO või Ukraina enda palvel.

Lõuna-Koreaga vaenujalal olev stalinistlik diktatuuririik Põhja-Korea on saatnud eri andmetel umbes 10 000 sõjaväelast Venemaale, kus nad peaksid asuma võitlusse Ukraina vägedega.

Zelenski: Ukraina teeb liitlastega tööd uute kaitsepakettide kallal

President Volodõmõr Zelenski sõnul töötab Ukraina koos USA ja teiste liitlastega uute kaitsepakettide kallal, mis tugevdavad eelkõige riigi õhutõrjesüsteemi.

"Me töötame koos oma partneritega Ühendriikidest uute kaitsepakettide kallal, mis tugevdavad meie õhutõrjesüsteemi. See on kriitilise tähtsusega, kuna läheneme talvele, seistes samal ajal silmitsi jätkuvate Venemaa rünnakutega," sõnas Zelenski.

Riigipea rõhutas samas, et Ukraina vajab reaalset edasiminekut kaugmaavõime vallas.

Zelenski tõi välja, et Ukraina partnerid tegid sel nädalal olulisi otsuseid.

"Prantsusmaa on teinud otsuse raketipaketi osas. Samuti jätkame koos Prantsusmaaga erakordselt väärtusliku väljaõppeprogrammi elluviimist meie sõjaväelastele. Täname teid selle eest!" ütles riigipea.

Lisaks tänas Zelenski Kanadat koostöö eest täiendavate õhutõrjesüsteemide NASAMS tarnimisel.

"Sel nädalal tegi Ühendkuningriik ka uue otsuse sanktsioonide kohta sõjategevuses osalenud Vene üksuste vastu – see on samuti väga oluline," jätkas president.

"Valmistamisel on ka uus sõjaline pakett Leedust. Teeme koostööd ka selleks, et koguda vahendeid relvade hankimiseks ja tootmiseks Ukrainas. Ka Rootsi on võtnud endale uued kohustused nii tsiviil- kui ka sõjalises toetuses, eriti seoses meie merejulgeolekuga," rääkis Zelenski.

Presidendi sõnul tuleb kõik Venemaa kaitsetööstust toetavad Venemaa ettevõtted ja eraisikud globaalselt isoleerida, et nõrgendada Venemaa suutlikkust ehtsast diplomaatiast kõrvale hiilida ja sõda veelgi õhutada.

"Kõik maailmas peavad rakendama sanktsioone, et õõnestada eelkõige Putini enesekindlust. See on täiesti realistlik," hindas Zelenski.

"Tänan iga meie partnerit kogu maailmas, kõiki poliitilisi- ja kogukonnajuhte, kes on pühendunud tõelise diplomaatia õnnestumise tagamisele," sõnas riigipea.

"Me mõistame väga selgelt, et ilma jõuta pole diplomaatial väljavaateid. Kuid ilma diplomaatiliste eesmärkide selge mõistmiseta ei tee relvad üksi oma tööd. Seetõttu peavad jõud ja diplomaatia töötama käsikäes. See on ainus viis rahu püsivaks kindlustamiseks, et vältida sedalaadi sõja kordumist ja see on täiesti võimalik," ütles Ukraina president.

Biden ärgitab tulevast administratsiooni jätkama Ukraina toetamist

USA president Joe Biden ärgitab USA kongressi ja tulevast administratsiooni jätkama Ukraina toetamist, ütles USA riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan.

"Biden jätkab kongressi ja Donald Trumpi uue administratsiooni veenmist vajaduses säilitada Ukraina toetus tema ametiaja lõpuni," sõnas Sullivan pühapäeval telekanalile CBS News antud usutluses.

"President Bidenil on järgmise 70 päeva jooksul võimalus esitada USA kongressile ja uuele administratsioonile hinnang, et Ühendriigid ei peaks Ukrainast loobuma, sest Ukrainast eemaldumine tähendab ebastabiilsust Euroopas," seletas Sullivan.

Sullivan lisas, et Biden rõhutab Ukrainale vajalike ressursside eraldamise tähtsust ka pärast tema ametiaja lõppu.

"Oht Ukrainale jääb püsima ja ükskõik mis täpselt lahinguväljal või läbirääkimiste laua taga ka ei juhtuks, siis ei tohi USA loobuda oma kohustustest Ukraina ega 50 riigi ees, keda oleme Ukraina kaitseks koondanud nii Euroopas kui ka Aasias," rõhutas Sullivan.

Valge Maja kulutab enne Donald Trumpi ametisseastumist Ukraina abistamiseks veel kuus miljardit dollarit, oli Sullivan juba varem teatanud.

Borrell veetis varahommiku varjendis

Kiievis visiidil olev Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika juht Josep Borrell pidi esmaspäeva esimesed tunnid varjendis veetma, kuna Vene õhurünnaku tõttu anti linnas õhuhäire.

"Alustasin uut päeva Kiievis varjendis, kuna Venemaa alustas järjekordset raketirünnakut. See Ukraina inimeste igapäevane reaalsus alates Venemaa täiemahulisest invasioonist," kirjutas Borrell sotsiaalmeediakanalis X.

Starting my day in Kyiv in the shelter, as Russia unleashes another missile attack.

This is the daily reality for the Ukrainian people since Russia's full-scale invasion. pic.twitter.com/4h3Yrljrxy

— Josep Borrell Fontelles (@JosepBorrellF) November 11, 2024

Peagi ametist lahkuv Borrell saabus Kiievisse laupäeval, et väljendada Euroopa Liidu toetust Ukrainale.  

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1770 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 710 660 (võrdlus eelmise päevaga +1770);

- tankid 9253 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 18 766 (+40);

- suurtükisüsteemid 20 314 (+34);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1245 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 996 (+0);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 18 676 (+57);

- tiibraketid 2636 (+2);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 28 802 (+119);

- eritehnika 3620 (+16).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.