Ekspordile prognoositakse aeglast, ent järjekindlat kasvu
Eesti kaupade eksport kasvas nii septembris kui ka kogu kolmandas kvartalis. Eksport tõusis ka selle aasta alguses, kuid teises kvartalis järgnes langus. Nüüd on kaks kuud järjest valitsemas taas positiivsemad meeleolud.
Andmekeskusi, alajaamu, autolaadijad ja madalpinge jaotuskilpe tootev börsiettevõte Harju Elekter ekspordib 70 protsenti oma toodangust. Ettevõtte juht Alvar Sass tõdes, et nende äri majandustsüklitest väga ei sõltu, pigem dikteerivad seda hangete tähtajad. Oma koduturuks peavad nad kogu Läänemere ümbrust, kus nad on oma sektori suurim tootja.
Tänavu on nende ekspordimahud siiski pisut järele andnud.
"Soome on meil tugev (ekspordisuund) olnud, samas Soome turul võrguettevõtetel on natuke dotatsioonid muutunud ja see mõjutab ka meie mahte. Samas on kasvanud Hollandi vaade, meie andmekeskuste kliendid on kindlasti kasvuteel," lausus Sass.
Viimase viie aasta jooksul on mahte aidanud kasvatada tehisintellekti võidukäiguga kaasa minemine.
"Sellised suured maailmatasemel kontsernid nagu Meta, Microsoft, Google on väga palju investeerimas sinna, nii et tööstuse ressurssi ostetakse kokku meeletus mahus ja Harju Elekter on samuti seal osaline," ütles Sass.
Ent muutumas on ka ettevõtte portfell.
"Näeme, et kindlasti andmekeskuste mahud on kasvamas ja võib-olla sihtriigid on kasvamas. Kui me räägime Kesk-Euroopast – Saksamaa, Holland – seal näeme kindlasti kasvutrendi," lausus Sass.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina prognoosib ekspordi aeglast, ent järjekindlat taastumist, mis hakkab endast märku andma juba neljandas kvartalis.
"Septembris Soomesse kasv pisut paranes, aga väga madala baasi pealt. Rootsi, Norrasse, Taani olid (mahud) ikkagi languses. Aga kuna me järgmiseks aastaks prognoosime Rootsile ikkagi üle kahe protsendi majanduskasvu, siis peaks seal ka nõudlus tasapisi paranema," lausus Mertsina.
Eesti ekspordi edu sõltub suuresti Põhjamaade ehitus- ja kinnisvaraturu olukorrast.
"Soomes on olukord jätkuvalt nõrk, kuigi on näha languse stabiliseerumist, mida toetab intressimäärade langus," ütles Mertsina.
Majandusministeeriumi asekantsleri Sandra Särav-Tammuse sõnul käib paremini nende sektorite ja ettevõtete käsi, kes riigiga tihedat koostööd teevad.
"Kui me praegusest ekspordikasvust räägime, siis see on kaupade ekspordikasv – elektriseadmed, toidukaubad, põllumajandustooted, samamoodi puit ja puidutooted – need on ettevõtted ja erialaliidud, kes on kõige aktiivsemad, toidutööstus näiteks, kes käivad visiitidel kaasas, näitavad riigile üles, mis nende huvid on. Ja see tihti ongi end tõestanud kõige efektiivsema ekspordi edendajana. Väga pingsalt jälgime ka, kuidas USA uus president ja kaubavahetus mõjutab Eesti ekspordivõimekust," lausus Särav-Tammus.
Toimetaja: Marko Tooming