Taas USA presidendiks valitud Donald Trump on lubanud kehtestada 60-protsendilised tollitariifid Hiinale ning 10-20-protsendilised tariifid Euroopale. "Kõigepealt tasub mõista seda, et need plaanid, mis valimiskampaanias öeldakse, alati detailselt ei pruugi sellisena realiseeruda. Tasub vaadata, mis on konkreetsed otsused ja sammud," ütles Michal. 

Peaminister lisas, et USA on Euroopa üks parimaid liitlasi ning tariifivaidlus ei mõju kellelegi hästi. "Ma arvan, et Euroopa vaatabki, mis need kaalutlused võiksid olla ja selle käigus asutakse arutama," ütles ta. 

Michal sõnas, et USA ilmselt hakkab Trumpi ametiajal eksportima ka rohkem LNG-d, mis võimaldab Euroopal Venemaa gaasist loobuda. 

Möödunud nädalal kogunesid Euroopa Liidu riigijuhid Budapestis. Küsimusele, kas Trumpi toetavatel riigijuhtidel on nüüd parem jõuõlg oma visiooni elluviimiseks ka Euroopas, vastas Michal, et Ungari peaminister Viktor Orban oli rõõmus, et tema pooldatud kandidaat valimised võitis.

"Euroopa üldiselt oma olemust ja eesmärke ei muuda. Meie eesmärk on reeglitepärane demokraatlik maailmakord, kindlus ja jõukus. See tegelikult on Euroopa olemus ja sellisena Euroopa toimetab edasi," ütles peaminister. Peamised küsimused, mis on teistel riigijuhtidel tekkinud on see, mis saab julgeolekukulutustest ja milline saab olema majandusruum.

Michal sõnas, et riigijuhtidel võivad olla omad sümpaatiad, aga riiki juhtides tuleb arvestada, et demokraatlikel valimistel otsustab rahvas.

Vabariiklased on Eesti vaatest olnud ajalooliselt tugevad liitlased, ütles peaminister. "Kaitsevaldkonnas see sama sõnum, mida Trump eelmine kord andis, et Euroopa peab oma kaitsmisse ka ise panustama rohkem - ma arvan, et Eesti vaatest, see on ülimõistlik."

Trumpi sõnumid Ukraina toetamise osas on olnud vastuolulised. Michal kinnitas, et Eesti jääb oma seisukohtadele Ukraina toetamise osas kindlaks ka siis, kui mõni teine riik peaks oma hinnanguid muutma või tuge vähendama ning mistahes otsus peab sündima Ukraina osalusel. "Ukraina peab võitlust ka meie eest, mitte ainult Põhja- ja Baltimaade eest, vaid reeglipärase demokraatliku Euroopa eest."

Põhiseaduse muutmisel peab lähtuma kompromissivõimalusest

Michali sõnul ei peaks tema toetus valimisõiguse piiramisele tulema kellelegi üllatusena. "Teatud deputiniseerimine meil siin peab aset leidma," ütles ta.

Peaminister viitas, et kui vaadata näiteks Gruusia ja Moldova valimisi, siis on nendes näha Venemaa mõjutustegevuse rasvaseid näpujälgi ning põhiseaduse muutmise eesmärk on agressorriikide osalus Eesti asjade otsustamises välistada.

Praegu välja pakutud kompromisslahendusena jääks kohalike volikogude valimise õigus kodakondsuseta ehk nn halli passiga inimestele.

"Mittekodanikud on teine kategooria. Täna, kui me tahame saada põhiseaduse muudatust kiireloomuliselt selles parlamendikoosseisus õigeaegselt ära tehtud, siis ainukene viis keskpõrandale kokku tulla, on lähtuda eesmärgist, mis meid kõiki ühendab ja võtta see ära agressorriikide kodanikelt," ütles Michal.

Michal isiklikult võtaks valimisõiguse ka mittekodanikelt. "Just sellepärast, et inimestel on olnud aega ja võimalust teha valik, millises riigis soovib olla ja kaasa rääkida."

Peaminister sõnas, et praegu on aga sotsiaaldemokraatide pakutud kompromisslahendus, kus halli passiga elanike valimisõigus säilib, kiireim viis lahenduseni jõuda, sest seadusemuudatusega edasi liikumine eeldab suurt häälteenamust.

Kuna Keskerakond on vastu ning EKRE sõnumid on Michali sõnul ambivalentsed, siis teised erakonnad peavad seljad kokku panema ja muudatused ära tegema.

Küsimusele, miks varem põhiseaduse muutmisele täiesti vastu olnud sotsiaaldemokraadid oma arvamust muutsid, vastas Michal, et oma rolli mängisid julgeolekuolukord ja järjepidevus. "Ma pigem hindan kõrgelt seda, et sotsiaaldemokraadid olid nõus oma täiesti eitavalt positsioonilt asuma lahendusi otsima," ütles ta.

Peaminister sõnas, et kui sotsiaaldemokraadid olid juba valmis tegema kompromissi, siis kutsub ta kõiki parlamendierakondi üles mõistma, et selles muudatuses peaks kõik kokku tulema ja hindama seda, et see on kompromiss.

Kui põhiseaduse kiireloomuliseks muutmiseks hääli kokku ei saada, siis tuleb seda teha kahe järjestikuse koosseisuga. "Siis tehakse seda nii. Mõistlikum oleks seda teha juba täna ja kiireloomuliselt," ütles Michal.