Tartu Agro maade uus rendileping peaks kehtima hakkama järgmise aasta novembris, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) vaagib juba kuid, millistel tingimustel 57 kinnisasja rendile anda.

"Lõplikku otsust rendile andmise tingimuste osas veel langetatud pole ning arutelu selle üle käib, milline lahendus on riigi seisukohast kõige mõistlikum," ütles MKM-i nõunik Kady-Ann Kogermann.

Ta lisas, et ettevalmistustööd käivad ja enampakkumine kavatsetakse välja kuulutada uue aasta alguses.

Varsti 25 aastat Tartu Agro käes olnud maade rendileping hakkab lõppema ning juunis teatas regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman, et uue, 12 aasta pikkuse rendilepingu tarbeks pannakse maad suve lõpus neljas tükis oksjonile.

Tartu Agro, kelle kätte kunagise Tartu katse- näidis- ja riigimajandi maad 1990-ndatel ja 2000-ndate aastate algul tehtud kirevate poliitiliste otsuste ja asjaolude tagajärjel jõudsid, reageeris teatele valulikult ja väitis, et maade tükeldatuna oksjonile panek lõpetab sisuliselt nende tegevuse, sest nende majandusloogika on rajatud terviklikule maakasutusele.

8. augustil kiitis valitsus heaks maade enampakkumisele paneku, kuid see osa, mis puudutas maade jagamist neljaks tükiks, oli otsusest välja jäetud. Põllumajandusministeerium ütles toona, et selles küsimuses pole veel selgust. Ühtlasi liikus teema üle otsustamine peaminister Kristen Michali korraldusel Hartmanilt hoopis majandus- ja tööminister Erkki Keldo kätte.

Septembris, mil esialgu välja käidud suve lõpp oli juba selja taga, tõdes maa-amet, et nad alles valmistavad enampakkumist ette ning millistel tingimustel ja millal see sünnib, pole veel selge.

Septembri lõpus asus kliimaminister Yoko Alender maade rendileandmise küsimuses Tartu Agrot toetavale seisukohale ning kirjutas majandusministrile, et Tartu Agro varustab toormega Tartu Biogaasi, mis varustab Tartu linnaliinibusse biometaaniga ning ühtlasi on põllumajandusettevõttel tähtis roll ringmajandusse panustamisel. Alendri kirja toetas ka ministeeriumi kantsler Keit Kasemets, kes rõhutas samuti vajadust jätakta biogaasi tootmist.

Riigikogu liige ja endine keskkonnaminister Rain Epler nimetas toona kliimaministri kirja kummaliseks ja põhjendusi ebapädevaks. Tema hinnangul peaksid enampakkumisel saama osaleda kõik põllumajandustegevusest huvitatud ettevõtjad.

Oktoobris ütles peaminister Kristen Michal, et valitsus kaalub kindlasti ka võimalust maa tervikuna oksjonile panna, kuid peaeesmärk on, et seal jätkuks põllumajanduslik tegevus.

Maatükkide osadeks jaotamine või tervikuna oksonile panek on oluline seepärast, et kui kõik maatükid lähevad oksjonile ühiselt, võib konkurentidel, kes selle vastu huvi tunnevad, nappida aega, et oma äriplaani nii kiiresti üles ehitada ja pangast vajalikke garantiisid saada. Sellisel juhul jääks maa tõenäoliselt ka edaspidi Tartu Agro kasutusse. Väiksemate tükkide haaval maa enampakkumisele panek annaks aga võimaluse oma äri laiendada suuremale hulgale ettevõtetele.