Maksutulude laekumine oli septembrikuus 43 miljonit eurot väiksem, kui eelarves planeeriti. Kui 2023. aasta  septembris korjati kõiki makse kokku 1,068 miljardit, siis 2024. aasta septembris 1,16 miljardit.

Tuleval aasta jaanuarist kerkib tulumaksumäär 20 protsendilt 22 protsendile, kasvab ka ettevõtete ja pankade ettemakstava  tulumaksu määr. See on pannud osa ettevõtjaid  ja ka füüsilisi isikuid usinalt juba sellel aastal maksu ära maksma.

Maksu-ja tolliameti  peadirektori asetäitja Janek Rozov ütles,  see on ka loogiline – kuna tulumaksumäär kasvab, siis on mõistlik varem tasuda kasumilt ka  tulumaks.

Juriidilised isikud on maksnud tulumaksu juba 31,6 protsenti rohkem võrreldes möödunud aasta sama ajaga.  Riigikogu rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi sõnul on see ootuspärane.

"Julgen teha juba üheksa kuu juriidilise isiku tulumaksulaekumiste põhjal järelduse, et kuna sel aastal on dividendide maksukoormus väiksem kui tulevikus, siis inimesed ja ettevõtted arvestavad sellega ning  teevad ka oma otsuseid," lausus ta.

Tulu- ja  sotsiaalmaksu suurema laekumise taga on palgakasv, mitte hõivatute arvu suurenemine.  Töökohtade arv oli septembris võrreldes aastataguse ajaga 5100 võrra väiksem. Samas oli mitmes sektoris hoogne töötajate kasv, näiteks tervishoius on aastaga lisandunud 1653 töökohta ja hariduses 597.

Tervishoiutöötajad on aastases arvestuses ka kõige järsuma  palgakasvu kõveraga, nende palgafond on aastaga kasvanud 16 protsenti.

Samas töötlevas tööstuses on 3640 töökohta vähem, ehituses 1849.  Töötlevas tööstuses kasvas palk 0,9 protsenti ja ehituses vähenes 0,3 protsenti.

Käibemaksu laekumine on kasvanud ligi 12 protsenti, kuid selle taga on käibemaksumäära kergitamine 20-lt 22 protsendile. Rahandusministeerium tunnistab, et tarbijate ootused on endiselt nigelad ning hoogsast kulutamisest hoidutakse. Tarbimine on püsihindades endiselt languses, ettevõtete käibemaksuvõlad kasvasid aastaga viie protsendi võrra.

Kas alkoholi piirikaubandus taas hoogustub?

Aasta alguses oli madal alkoholiaktsiiside tasumine seotud vanade varude realiseerimisega, nimelt hulgimüüjad varusid eelmisel aastal rohkelt alkoholi lattu, sest 2024. aastal aktsiisid kasvasid. Aasta alguses oli langus lausa 33 protsenti, kuid ka septembris laekus  alkoholiaktsiisi  ikka 11 protsenti vähem kui 2023. septembris.

"Piirikaubanduse risk on kasvamas, kuigi rahandusministeerium ütleb, et piiriületuste dünaamikas pole muutusi toimunud. Aga piiriületused ei näita ju koguseid,  laekumine on igal juhul  alla prognoosi.  Seetõttu tuleb küsida, kas  järgmise aasta kange alkoholiaktsiisi tõus on põhjendatud? Siit tulevad ikkagi väga-väga suured riskid," lausus Sõerd.

Samas kerkib uuest aastast ka Lätis alkoholiaktsiis. Sõerd märkis, et kuivõrd lätlased teevad aktsiisitõusu madalamalt tasemelt, siis absoluutarvudes kerkivad Eestis hinnad rohkem.

See aga tekitab ostureisideks motivatsiooni juurde, lisaks alkoholile haaratakse Läti poodidest ka muid kaupu, mis jätavad Eesti kaupmeestele tühjemad pihud.