Peking saatis Hongkongi demokraatiameelsed aktivistid pikaks ajaks vangi
Hiina kommunistlik partei suurendab haaret Hongkongi piirkonna üle ja saatis kümned silmapaistvad demokraatiameelsed aktivistid pikaks ajaks vangi.
Võimude poolt vangistatud aktivistid kuuluvad 47 demokraatiameelse aktivisti hulka, keda tuntakse nime all Hongkongi 47.
28-aastane poliitik ja aktivist Joshua Wong mõistesti neljaks aastaks ja kaheksaks kuuks vangi, kuna ta tahtis tagada, et tema mõttekaaslased saavutaksid Hongkongi seadusandlikus kogus enamuse.
Hongkongi ülemkohus leidis, et selle plaani taga oli õigusteadlane Benny Tai ja ta saadeti kümneks aastaks vangi. Kohtu teatel tegeles Benny Tai revolutsioonilise tegevusega, vahendas The Times.
Kohus leidis, et tegemist oli vandenõuga, mille eesmärk oli õõnestada olemasolevat poliitilist süsteemi.
Demokraatiameelsed aktivistid üritasid korraldada eelvalimised, et valida välja kandidaadid, kes osaleksid 2020. aasta valimistel. Hääletamisel osales ligi 600 000 inimest. Selle eesmärk oli välja selgitada populaarseimad kandidaadid, kes oleksid siis aidanud demokraatiat pooldavatel jõududel edu saavutada.
Pandeemia tõttu lükati aga valimised edasi. Seejärel muutis kompartei reegleid ning kandideerida said ainult Pekingile lojaalsed poliitikud. Hiljem võeti 47 demokraatiameelset inimest ka vahi alla.
Nende hulgas oli ka 67-aastane endine ajakirjanik Claudia Mo. Ta "tunnistas end süüdi" ja sai teisipäeval teada, et peab minema neljaks aastaks vangi. Need, kes end süüdi ei tunnistanud, läksid pikemaks ajaks vangi. Näiteks poliitik Kwok-hung mõisteti kuueks aastaks ja üheksaks kuuks trellide taha.
Kokku tunnistas end leebema karistuse nimel süüdi 31 kohtualust. Kohtunikud teatasid, et kui Benny Tai poleks end süüdi tunnistanud, siis oleks ta mõistetud 15 aastaks vangi.
Pekingi kontrolli all olev Hongkong avalikustas juba kevadel uue ja karmi riikliku julgeoleku seaduse mis näeb ette eluaegse vanglakaristuse kuritegude eest nagu riigireetmine ja ülestõus.
See seadus sai linna teiseks riikliku julgeoleku seaduseks, esimese kehtestas Peking 2020. aastal, kui suruti maha laialdased ja ajuti vägivaldseks muutunud meeleavaldused.
Peking keerab nüüd Hongkongis järjepidevalt kruvisid koomale, hoolimata sellest, et Hiina lubas 1997. aastal Hongkongi taas enda kontrollile allutades jätta piirkonnas kehtima tähtsad Briti võimu aegsed põhimõtted nagu sõltumatu kohtuvõim ja sõnavabadus.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Times