Oluline neljapäeval, 21. novembril kell 16.20:

- Venemaa kasutas esimest korda ajaloos sõjas mandritevahelist ballistilist raketti;

- Putin: Venemaa ründas Ukrainat uue keskmaa ballistilise raketiga;

- Vene välisministeeriumi pressiesindaja sai käsu ICBM-ist vaikida;

- Ukraina droonid tabasid väidetavalt Venemaa piirialasid ja tööstusrajatist;

- Podoljak: Putin vajab ressursside nappuse tõttu sõja külmutamist;

- Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Pokrovski suunal;

- ISW: Ukraina Storm Shadow' raketid võisid tabada Vene armee komandopunkti Kurskis.

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1510 sõdurit.

Venemaa kasutas esimest korda ajaloos sõjas mandritevahelist ballistilist raketti

Venemaa kasutas neljapäeval Ukraina ründamiseks mandritevahelist ballistilist raketti (ICBM). Ukraina õhujõud teatasid, et Venemaa saatis raketi välja Astrahani piirkonnast, mis asub Lõuna-Venemaal.

ICBM on ballistiline rakett, mille lennukaugus on vähemalt 5500 kilomeetrit. Pole veel täpselt teada, millist raketti Venemaa kasutas. Meedia teatel oli tegemist raketiga Rubež, mis on mõeldud ka tuumalõhkepeade kandmiseks. 

Venemaa saatis ICBM-i Dnipro pihta. Ukraina õhujõud teatasid, et Venemaa ründas linna ka raketiga Kinžall H-47M2 ja Venemaa lasi selle välja hävitajalt MiG-31K. See on hüperhelikiirusega lendav ballistiline õhk-maa rakett, mis suudab lennata kuni 480 kilomeetri kaugusele.

Lisaks saatis Venemaa Dnipro pihta ka seitse tiibraketti Kh-101. Need raketid saatis Venemaa välja strateegilistelt pommitajatelt Tu-95MS.

Raketid Kh-101 on kallid (1,5 miljonit dollarit) ja hoolimata sanktsioonidest on Venemaa suutnud nende tootmist jätkata. Krõbedast hinnast hoolimata pole nende efektiivsus kuigi suur ning Ukraina õhutõrje suudab tänu lääne relvasüsteemidele enamiku nendest alla lasta. Ukraina teataski neljapäeval, et kuus tiibraketti Kh-101 tulistati alla. Pole veel selge, kas Ukraina suutis ka mandritevahelise ballistilise raketi alla tulistada. 

Ukraina võimud teatasid veel, et Dnipros sai kahjustada tehas ja linnas puhkes tulekahju. Rünnakus sai viga kaks inimest.

Putin: Venemaa ründas Ukrainat uue keskmaa ballistilise raketiga

Vene relvajõud ründasid Ukrainat uue keskmaa ballistilise raketiga, ütles Venemaa president Vladimir Putin.

"Relvajõud viisid lahingutingimustes läbi Venemaa ühe uusima keskmaa raketisüsteemi katse. Meie insenerid andsid sellele nimeks Orešnik", ütles Putin telepöördumises.

Samuti väitis ta, et Ukraina hiljutised raketirünnakud Vene territooriumile Lääne antud relvadega on läbi kukkunud.

"Meie õhutõrjesüsteemid lõid need rünnakud tagasi," ütles Putin riigitelevisioonis. "Vaenlase eesmärgid jäid ilmselgelt täitmata."

Putin: Venemaa võib rünnata riike, kelle relvi ta vastu kasutatakse

Venemaal on õigus rünnata sõjalisi sihtmärke riikides, kelle relvi Ukraina kasutab Venemaa territooriumi ründamiseks, ütles neljapäeval Venemaa president Vladimir Putin.

"Me leiame, et meil on õigus kasutada oma relvi sõjarajatiste ründamiseks riikides, mis lubavad kasutada oma relvi meie rajatiste vastu," ütles Putin.

"Agressiivsete sammude eskaleerumise korral vastame me täpselt sama otsustavalt," lisas ta.

London: Venemaa kasutas mitmetuhande kilomeetrise laskeulatusega relva

Briti valitsus teatas neljapäeval, et Venemaa kasutas rünnakus Ukraina vastu mitmetuhande kilomeetrise laskeulatusega ballistilist raketti.

"See on järjekordne näide Venemaa vastutustundetust käitumisest, mis vaid tugevdab meie meelekindlust toetada Ukrainat nii kaua kui vaja," ütles peaminister Keir Starmeri kõneisik ajakirjanikele, kuid ei nimetanud kasutatud relva mandritevaheliseks.

USA ametnik: Venemaa kasutas eksperimentaalset raketti, mitte ICBM-i

Venemaa ründas Ukrainat eksperimentaalse keskmaa ballistilise raketiga, mitte mandritevahelise ballistilise raketiga (ICBM), ütles neljapäeval USA ametnik.

"Venemaa võib tahta kasutada seda võimekust Ukraina ja tema toetajate hirmutamiseks, kuid see ei too sellesse konflikti pöördepunkti," lausus ametnik.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja sai käsu ICBM-ist vaikida

Vene välisministeeriumi kõneisik sai neljapäeval pressikonverentsil telefonikõne, milles keelati tal kommenteerida teateid mandritevahelise ballistilise raketi (ICBM) rünnakust Ukrainale.

Välisministeeriumi pressikonverentsist tehtud videol on kuulda tundmatut meeshäält telefonis pressiesindaja Maria Zahharova poole pöördumas.

"Maša," ütleb hääl, "Južmaši ballistilise raketi rünnakut, millest lääs on hakanud rääkima, me ei kommenteeri."

Hiljem ütles Zahharova uudisteagentuurile TASS toimunut kommenteerides, et telefonikõne eesmärk oli välja selgitada, kas välisministeeriumil on sel teemal midagi öelda. 

"Ma selgitasin ekspertidega, kas see on meie teema. Vastus tuli briifingu ajal: välisministeerium ei kommenteeri. Mingit intriigi siin ei ole," ütles ta.

The Spokeswoman of Russia's Ministry of Foreign Affairs Maria Zakharova receives a phone call during a press briefing from someone who orders her not to answer questions about today's Russian ICBM strike against Ukraine.

Via @nexta_tv pic.twitter.com/X9aer2BgT7

— Visegrád 24 (@visegrad24) November 21, 2024

Kreml keeldus mandritevaheliste ballistilist raketti kommenteerimast

Kreml keeldus neljapäeval kommenteerimast Kiievi teadet, et Vene väed tulistasid esimest korda Ukraina pihta mandritevahelise ballistilise raketi.

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles vastuseks küsimusele, kas Venemaa tulistas raketi, mis võib kasutada nii tava- kui tuumalõhkepäid ning tabada sihtmärke tuhandete kilomeetrite kaugusel, et tal ei ole sel teemal midagi öelda.

EL: rünnak mandritevahelise ballistilise raketiga on eskalatsioon

Ukraina ründamine Venemaa mandritevahelise ballistilise raketiga tähistab president Vladimir Putini "selget eskalatsiooni", teatas Euroopa Liit neljapäeval pärast seda, kui Kiiev süüdistas Moskvat sellises rünnakus.

"Kuigi me kaalume kõiki fakte, on ilmne, et selline rünnak tähistaks järjekordset selget eskalatsiooni Putini poolelt," ütles EL-i välisasjade pressiesindaja Peter Stano ajakirjanikele, öeldes, et samm kujutab endast "kvantitatiivset ja kvalitatiivset muutust" sõjas.

Ukraina droonid tabasid väidetavalt Venemaa piirialasid ja tööstusrajatist

Venemaa võimud teatasid Ukraina droonirünnakutest Rostovi ja Voroneži piirialade pihta, väites, et löögi sai ka tööstusrajatis, kirjutab The Kyiv Independent.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et tema väed tõid alla kahe piirkonna kohal kaks drooni, kuid ei maininud võimalikke kahjustusi ega seda, kas mõned droonid pääsesid kaitsest läbi.

Rostovi oblasti kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar ütles oma telegrammi kanalil, et Konstantinovski linnaosa keskosas asuvas tööstusrajatises puhkes tulekahju "drooniõnnetuse" tõttu.

Sljusar väitis, et tuletõrjujad kustutasid tulekahju kiiresti. Rajatise tüüpi ja kahju täielikku ulatust ta ei täpsustanud.

Väidetavalt lasti Rostovi oblastis Mjasnikovski rajoonis alla veel üks droon, mis ei tekitanud kahju.

The Kyiv Independent ei suutnud kõiki väiteid kontrollida.

Podoljak: Putin vajab ressursside nappuse tõttu sõja külmutamist

Venemaa režiimi juht Vladimir Putin vajab sõja külmutamist, kuna tal napib ressursse, kuid pärast nende taastamist jätkab Moskva sõda, ütles kolmapäeval Ukraina presidendikantselei ülema nõunik Mõhhailo Podoljak.

"Täna ilmus minu jaoks üsna kummaline info: Putin on valmis konflikti külmutama. Miks on täna vaja pausi, mida nimetatakse konflikti külmutamiseks? Miks on Putin valmis sellest rääkima? Tal on ressursside puudus. Tal on rakettide puudus," ütles Podoljak kolmapäeva õhtul telesaates.

Podoljaki sõnul soovib Putin jääda okupeeritud Ukraina aladele ja külmutada sõda "pooleks aastaks, aastaks", kuna sel ajal toimub okupeeritud aladel ulatuslik kaitserajatiste ehitamine".

Ta märkis, et Venemaa kolib tagalalogistika nendele aladele ja taastab oma ressursibaasi.

"Mürsud, raketid, soomusmasinad. Aasta pärast tuleb ta ja ütleb, et vaadake, aga me pole kokku leppinud," ütles Podoljak.

Varem kolmapäeval vahendas uudisteagentuur Reuters viit vene allikat, kelle väitel olevat Putin valmis arutama USA presidendiks valitud Donald Trumpiga relvarahu Ukrainas, kuid välistab suuremad territoriaalsed järeleandmised ja nõuab, et Kiiev loobuks oma kavatsusest liituda NATO-ga.

Ukraina peastaap: Venemaa ründab aktiivselt Pokrovski suunal  

Ukraina peastaabi teatel ründab Venemaa aktiivselt Pokrovski suunal. Kokku toimus viimase ööpäevaga 147  sõjalist kokkupõrget Ukraina kaitsjate ja Vene okupatsioonivägede vahel, 

ISW: Ukraina Storm Shadow raketid võisid tabada Vene armee komandopunkti Kurskis

Ukraina tulistas kolmapäeval esimest korda Venemaa territooriumile Briti kaugmaa rakette Storm Shadow. Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud kirjutavad oma viimases ülevaates, et tabamuse võis saada ka Vene armee komandopunkt Kurskis. 

20. novembril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad tõenäolise raketilöögi tagajärgi. Rünnak toimus Marino lähedal ja geolokatsiooniga kaadrid viitavad, et pihta võis saada seal piirkonnas asuv Baratinski mõis. Väljaanne  Defense Express pakkus välja, et seal võis asuda Kurski oblastis tegutsevate Vene ja Põhja-Korea vägede komandopunkt. ISW ei saa neid väiteid kinnitada ega ka ümber lükata, kuid toob välja, et Marino jääb rindest umbes 30 kilomeetri kaugusele.

Venemaa sõjablogijad väitsid, et Ukraina tulistas Kurski oblastisse kuni 12 Storm Shadow' raketti. Raketi lennuulatus on üle 250 kilomeetri. 

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevaga 1510 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 727 250 (võrdlus eelmise päevaga +1510);

- tankid 9398 (+8);

- jalaväe lahingumasinad 19 143 (+24);

- suurtükisüsteemid 20 731 (+50);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1003 (+2);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 259 (+57);

- tiibraketid 2756 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 29 745 (+97);

- eritehnika 3674 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.