"USA otsuse valguses anda Ukrainale jalaväemiine kaalub ka Soome nende kasutusele võtmist. See tähendaks neid keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumist. Arvan, et ka Eestis on aeg algatada sama arutelu," ütles komisjoni liige Raimond Kaljulaid sotsiaalmeedias.

"Tegin headele kolleegidele riigikaitsekomisjonis ettepaneku lisada komisjoni päevakorda lähiajal arutelu jalaväemiinide üle," sõnas Kaljulaid.

Kaljulaid märkis, et eelmises koosseisus seda ka arutati ning üks argument oli, et saaksime seda teha, kui ka Soome seda teed läheb. "Arvestades Soomes alanud arutelusid, on uuesti aeg see küsimus tõstatada."

Komisjoni esimees Kalev Stoicescu ütles ERR-ile, et on juba sellele teemale mõelnud pikemat aega ning konsulteerinud Eesti ja Soome kolleegidega.

"Isiklikult pooldan, arvestades julgeolekuolukorda ja Venemaa ohtu, jalaväemiinide uuesti kasutusele võtmist Eestis, vaatamata ebamugavatele välispoliitilistele kaalutlustele. Mõistagi peab antud teemat kaitseministeeriumiga ja kaitseväega põhjalikumalt arutama," rääkis Stoicescu.

Stoicescu sõnul ei saa seda ette ennustada, kas Eesti otsustab Ottawa lepingust välja astuda, kuid see arutelu on praegustes oludes vajalik.

Oma toetust jalaväemiinide kasutuselevõtu kohta väljendas ka komisjoni EKRE saadikust liige Anti Poolamets. "Kindlasti peame Ottawa konventsioonist välja astuma. EKRE on varem teinud ka vastava eelnõu. Loodetavasti julgustab Soome arutelu ka meie poliitikuid. Lisaks annab USA Ukraina jaoks jalaväemiine, mis peaks Eestile olukorra tõsiduse selgeks tegema," kommenteeris Poolamets.

Reformierakonna esindaja riigikaitsekomisjonis, brigaadikindral reservis Alar Laneman ütles, et on aeg välja astuda Ottawa konventsioonist ning jalaväemiinid kasutusele võtta.

"On aeg. Mõlemaks sammuks. Maailm on muutunud võrreldes leppe sõlmimise ajaga. Kõnealused miinid on tõhusad relvad just arvulises ülekaalus oleva ja massiliselt jalaväge kasutava vastase tõrjumiseks. Piiratud tegevusajaga miine kasutades saab riske minimeerida," lausus Laneman.

Raimond Kaljulaidi hinnangul tuleb selgeks saada järgmised küsimused: "Esiteks. Millised on tänapäevased jalaväemiinid võrreldes konventsiooni algatamise ja sellega liitumise ajaga just ohutuse seisukohast tsiviilelanikkonda silmas pidades? Teiseks. Mida ütlevad kaitsevägi ja kaitseliit, millised on nende poolt- ja vastuargumendid?  Ja kolmandaks. Viidatud on varasemalt liitlaste võimalikule negatiivsele reaktsioonile. Kas saame USA otsuse valguses sellest enam tõsiselt rääkida?"

Jalaväemiinide teemal saatis oma kommentaari ka välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200), kelle sõnul on maailm alates Eesti ühinemisest Ottawa konventsiooniga muutunud ning lisas, et analüüs konventsioonist lahkumiseks käib ka valitsuse tasemel.

"Võrreldes ajaga, mil Eesti ühines jalaväemiinide kasutamist keelava Ottawa konventsiooniga, on maailm meie ümber märkimisväärselt muutunud, seda eelkõige Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu. Sarnaselt Soomele analüüsime Ottawa konventsiooni jäämise või sealt lahkumise erinevaid tahke ning oleme sel teemal tihedas suhtluses oma lähemate liitlastega. Antud küsimuses on väga oluline kaitseväe juhataja sõjaline hinnang," ütles Tsahkna.

Eelmise aasta jaanuaris hääletas riigikogu menetlusest välja EKRE saadikute ja reformierakondlase Ants Laaneotsa esitatud eelnõu, mille jõustumisel Eesti oleks lahkunud jalaväemiinide kasutamist keelavast rahvusvahelisest konventsioonist.

Seni on kaitseministeerium kahelnud jalaväemiinide kasutuselevõtu vajalikkuses.

Hiljutine USA otsus anda Ukrainale jalaväemiine äratas Soomes taas arutelu, kas peaks loobuma selliseid miine keelavast Ottawa konventsioonist