"Me oleme alustanud transpordiametiga arutelusid sellest, kuidas võiks olla tagatud Eesti teede rahastamise strateegiline vaade," rääkis taristuminister Vladimir Svet ERR-ile ning lisas, et hiljem kutsutakse laua taha ka taristuettevõtted. "Mina leian, et me peamegi analüüsima selle töö raames kõiki võimalusi, mis on vähegi laual. Ka lähiriikide kogemusi ja seda, kuidas nemad oma teid rahastavad."

Svet tuletas meelde, et eelmiste valitsuste ajal on uuritud ka võimalust ehitada teid avaliku ja erasektori koostöös ehk niinimetatud averuse või PPP (public-private partnership) projekti raames.

"Ma palusin, et transpordiamet valmistaks mulle sellest ülevaate ja lähinädalatel hakkamegi me seda arutama," kinnitas Svet.

Viimane averuse-arutelu sumbus 2020. aastal

Eelmised arutelud averuse üle algatas 2019. aastal toonane rahandusminister Martin Helme, kes nägi selles võimalust ehitada kiiresti neljarajaliseks nii Tallinna-Tartu, Tallinna-Narva kui ka Tallinna-Pärnu maanteed.

Pilootprojektiks valiti välja Tallinna-Pärnu maanteel asuv Libatse-Nurme teelõik. 2020. aasta suvel hakkasid rahandusministeerium, maanteeamet ning riigi tugiteenuste keskus projekti elluviimiseks konsultanti otsima.

Konsultandi toel plaaniti välja kuulutada hange, mille võitja pidanuks teelõigu valmis ehitama ning seda ise ka korras hoidma. Riik maksnuks arendajale teelõigu eest järgmise 20 aasta jooksul. Ehkki konsultandiks pürgis kaheksa ettevõtet, ei valitud neist lõpuks ühtegi välja.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus lagunes 2021. aasta alguses. Sama aasta märtsis ütles rahandusministriks saanud reformierakondlane Keit Pentus-Rosimannus, et riik neljarajaliste teede ehitamiseks averust ei kasuta. Ta märkis, et erasektori kaasamine muudaks tee-ehituse liiga kalliks.

"Sisulises mõttes oleks see tähendanud seda, et riik oleks saanud kallima hinna eest vähem kilomeetreid," ütles minister ning lisas, et ainult avaliku sektori raha kasutades saavad neljarajalised maanteed kiiremini valmis.

Olulises ulatuses uusi maanteid siiski vahepeal valminud ei ole.

Lätis valmistatakse averuseks ette juba teist teelõiku

Seda, et averus võtab aega, näitas ka Läti kogemus. 2023. aasta sügisel avati Riia lähedal Via Baltical liikluseks Kekava ümbersõit, mille kavandamiseks ja ehitamiseks kulus kokku 17 aastat. Projekt läks maksma 250 miljonit ning Läti riik maksab selle erapartnerile välja järgmise 20 aasta jooksul.

Läti transpordiminister Kaspars Briškens rääkis selle aasta septembris ERR-ile, et järgmisena kasutatakse averust Bauska ümbersõidu ehitamiseks.

"Näeme, et võimalus Euroopa Liidu fondidest tee-ehituseks raha saada on viimaseil aastail tuntavalt vähenenud. Samas on liikluskoormus paljudel lõikudel kasvanud, ka Via Baltica trassil. Sestap olen Euroopa transpordiministrite kohtumistel pidevalt rõhutanud, et meil on vaja investeerida. Eriti olukorras, kus Euroopa Liidu ja ka Balti riikide majandus eriti ei kasva," ütles Briškens.

Svet tõdes, et Eesti ja Läti teede rahastamine on täpselt samasuguste probleemide ees.

"Peale seda, kui kolleegid on teinud mulle Läti kogemuse ülevaate, pöördun kindlasti ka Kaspars Briškensi poole, et ka nende tunnetust ja analüüsi kuulda," sõnas Svet.

Svet suhtub eraraha kaasamisse kerge skepsisega

"Ma ise pean tunnistama, et olen kergelt skeptiline selles suhtes, kas meil õnnestub väga oluliselt kaasata eraraha teede ehitusse, aga kõik variandid on laual," rääkis transpordiminister. "Me peame väga selgelt ütlema, mis on need võimalused ja kui me neid ei kasuta, siis miks me neid ei kasuta."

Svet rõhutas, et erinevaid võimalusi kaaludes tuleb hinnata, kui palju lähevad projektid maksma kogu nende elukaare jooksul.

"Just seetõttu on minu hääles kuulda teatud ettevaatlikkust taoliste koostöömudelite suhtes. Aga küsimus on selles, et me oleme suure probleemi ees ja selle probleemi lahendamiseks me peame läbi kaaluma kõik variandid, mis on vähegi laual," kordas Svet.

Tee-ehitus saab üha vähem euroraha

2020. aastal averuse pilootprojektiks kavandatud Libatse-Nurme teelõigul algavad suuremad tööd tuleval aastal. Järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirjas märgitakse, et teelõigu ehitus maksab 87,5 miljonit eurot. Vajaminevast rahast 24,3 miljonit tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.

2027. aastaks peaks aga valmis saama Päädeva-Konuvere teelõik, mis maksab kliimaministeeriumi teatel umbes 100 miljonit eurot. Sellest 41 miljonit tuleb Euroopa ühendamise rahastu sõjalise liikuvuse meetmest.

Euroopa Komisjon on märku andnud, et ühtekuuluvusfondist maanteede ehitamist ilmselt edaspidi ei toetata.

Kas lisaraha võib oodata sõjalise liikuvuse fondist, on Sveti sõnul veel vara öelda, sest uus Euroopa Komisjon alles astub ametisse. Ta lisas, et nii Eesti, Läti kui Leedu soovivad, et taoline fond loodaks ka Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil.

"Fakt on see, et praegu selles fondis on täpselt null eurot ja Eesti ei ole saanud sealt kõikidele oma taotletud projektidele rahastust," ütles Svet.

Sveti sõnul peaks Eesti vähem lootma sellele, et siinse taristuehituse jaoks mujalt Euroopast raha saadetakse.

"Need on Eesti teed ja nendel liiguvad Eesti inimesed. Meie peaksime mõtlema selle peale, kuidas me seda rahastame," ütles Svet. "Loota, et rahastus tuleb ainult Euroopa Liidu vahendite arvelt, nagu see on paljuski olnud viimastel aastatel, oleks lihtsalt naiivne."