Eesti Energia võttis vanemad põlevkiviplokid elektribörsilt ära
Eesti Energia võttis vanemad elektritootmisüksused tähtajatult elektribörsilt Nord Pool ära. Plokid on jätkuvalt käivitamisvalmis, kuid kuniks võimaliku keskkonnanormide ületamise küsimust ei ole lahendatud, riiklik energiafirma elektribörsil ei osale.
Eesti Energia teatas teisipäeval elektribörsile Nord Pool turuteatena, et keskkonnaloa õhuheitmete piirangute tõttu on ettevõte võtnud turult vanemad energiatootmisplokid. Turult kadumise ajaline pikkus sõltub edasistest kooskõlastustest ja otsustest.
Turuteate kohaselt on turult väljas Eesti elektrijaama kolmas, neljas, kuues ja kaheksas plokk, koguvõimsusega 693 megavatti. Turul on praegu Eesti elektrijaama viies plokk võimsusega 173 megavatti ja Auvere elektrijaam võimsusega 274 megavatti.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Mattias Kaiv ütles ERR-ile, et Eesti Energia võttis vanemad plokid turult selle pärast, et kliimaministeerium edastas ettevõttele nulltolerantsi keskkonnaheidete ületamise kohta.
Vanemad põlevkiviplokid vajavad stabiilse töörežiimi saavutamiseks vähemalt kaks, harvem käivitatavad plokid lausa kolm ööpäeva, misjärel suudavad üldjuhul toimida ettenähtud keskkonnanormide piires, ütles Eesti Energia tütarfirma Enefit Poweri juhatuse esimees Lauri Karp.
"Kuniks meil pole kindlust, kas jaamad heitmenormide piiridesse mahuvad, oleme kohustatud elektribörsi teavitama, et ei saa nendega turupakkumisi teha. See tähendab, et me ei osale turul, aga me tagame jätkuvalt 1000 megavatti elektritootmisvõimsust," lisas Karo.
Seega on vanemad plokid turult väljas seniks, kuni tehakse edasine otsus. See saaks Kaivi sõnul olla kas piirnormide muutmine või lisainvesteering vanemate plokkide heitmete vähendamiseks.
Enefit Power valmistab Karbi sõnul ette keskkonnakomplekslubade muudatust mis jäävad kehtivate Euroopa Liidu direktiivide, Eesti seaduste ja normide raamidesse ning võimaldavad mitmel vanemal plokil osaleda elektriturul. "Nagu äsja lõppenud erikontroll osundas, on selline tegevus ettevõtte juhtkonna hoolsuskohustus," rääkis Karp.
Eesti Energia üldkoosolek on ametist tulenevalt rahandusminister Jürgen Ligi. Ta ütles telefonitsi ERR-ile, et tal ei ole mahti Eesti Energia otsust kommenteerida, kuid lubas kaaluda kirjalikku kommentaari andmist.
Eesti elektrijaama kolmas, neljas, kuues ja kaheksas energiaplokk pääsevad kõrge tootmise omahinna tõttu turule väga harva. Näiteks kolmas ja neljas plokk on tänavu turule pääsenud kokku alla 150 tunni ja kuues plokk alla 200 tunni. Kaheksas plokk on pääsenud turule umbes 2000 tundi, eeskätt kõrgete hindade perioodil. Viimati 18. novembril, kui rivist väljas oli Olkiluoto 3 tuumajaam.
"Kui Eesti Energia kinnitab, et ta täidab omaniku ootust ja vajadusel on võimalik 1000 megavati ulatuses tootmisvõimsusi käivitada, siis varustuskindlusele ohtu pole," teatas Elering teisipäeva õhtul.
Kliimaminister muret ei näe
Ka kliimaminister Yoko Alender ütles, et varustuskindluse riski ei ole. "Eesti varustuskindlus ei ole ohus," märkis Alender kirjalikus kommentaaris. "Eesti Energia reservide tagamise kohustus kehtib."
"Vanade plokkide turulepääsu probleemiks on elektri liiga kõrge hind, mitte keskkonnanõuded. Inimesed nii kallist elektrit osta ei taha. Turule on vanad plokid sel aastal pääsenud väga vähestel tundidel," lisas Alender.
"Muud mured, mis tulenevad erikontrollist paistvatest otsustest tehnoloogia uuendamisega mitte pingutada, tuleb lahendada. Eesti Energia ei ole ministeeriumi ega keskkonnaameti poole nõuete ümbervaatamiseks pöördunud ega teinud ettepanekuid probleemide lahendamiseks," märkis kliimaminster.
"Valitsuskabinetis eelmisel nädalal rõhutasime, et seda neilt ootame. Oleme neid kui riigile kuuluvat ettevõtet valmis igati nõustama ja aitama, et ka vanad plokid saaksid töötada nõudeid täites," lisas Alender.
Möödunud nädala neljapäeval avaldas Sorainen koostöös Grant Thortoniga koostatud Eesti Energia sisekontrolli raportitel põhineva erikontrolli raporti. Raportist võis näha, et Eesti Energia vanemate plokkide puhul oli tihti esinenud keskkonnanõuete rikkumisi.
Erikontrolli raporti järel teatas keskkonnaamet, et kaalub ettevõtte suhtes kriminaalmenetluse algatamist.
Novembri alguses teatas kliimaministeerium, et on valmis maksma Eesti Energiale reservvõimsuse hoidmise eest kuni 35 miljonit eurot aastas. Seni on reservvõimsust püsti hoitud Eesti Energia vahenditest.
Toimetaja: Huko Aaspõllu