Erikontrolli teinud advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Grant Thornton Baltic OÜ (GTB), grupeerisid avastatud puudused oma raportis vastavalt lähteülesandele nelja kategooriasse ning paigutasid avastatud puudused nende tõsiduse järgi igas kategoorias kolmele astmele.

Avastatud puudused käsitlevad keskkonnanõuete järgimist; riskimaandamis- ja tuletistehinguid; jaotusvõrgu töökindluse tagamist; jaotusvõrgu kontsernisisest valitsemist.

Keskkonnanõuete järgimine puudutab heitmeid

Keskkonnanõuete järgimise valdkonnas on kõige tõsisemate rikkumiste kategoorias välja toodud Enefit Poweriga (EP) seotud puudused.

Raporti kohaselt ületatakse EP õlitehastes Enefit 140 ja Enefit 280 jätkuvalt keskkonnakompleksloas (KKL) sätestatud saasteainete piirväärtuseid. Teisena nimetati, et ka EP elektrijaamades ületatakse jätkuvalt KKL-is lubatud saasteainete piirväärtuseid. Kolmandaks leiti, et EP juhatus on koostanud ja EE juhatuse liikmed EP ainuaktsionärina ka kinnitanud majandusaasta aruanded, mille tegevusaruanded sisaldavad ebaõigeid andmeid EP keskkonnaauditite kohta.

Kahe esimese rikkumise tagajärgedena toob raportis õigusliku poole eest vastutanud Sorainen esile, et nendega kaasneksid EP-le oht väärteomenetluse algatamiseks ja rahatrahvi määramiseks, märkimisväärne mainekahju ning kaebuste esitamise risk konkurentide ja keskkonnaorganisatsioonide poolt.

"KKL-iga lubatud saasteainete piirväärtuste ületamine võib EP-le kaasa tuua väärteomenetluse ning rahatrahvi kuni 400 000 eurot. Kuna KKL nõuete rikkumised on jätkuvad, ei saa välistada Enefit 140 ja 280 töö peatamist keskkonnaameti (KeA) otsusel ning sellega kaasnevat majandusliku kahju tekkimist. Samuti ei ole välistatud kriminaalmenetluse algatamise risk juhul, kui tuvastatakse ohu põhjustamine inimese elule või tervisele või olulise kahju ohu põhjustamine keskkonnale," rõhutas Sorainen oma raportis.

Samasugused ohud käivad ka saasteainete piirväärtusi ületavate elektrijaamade kohta ning nende töö peatamist KeA otsuse alusel. Kui Eesti elektrijaam ja Auvere elektrijaam peaks korraga seisma jääma, tekiks ka majanduslik kahju, kuna õlitööstus ei saaks uttegaaside põletamise võimaluseta tootmist jätkata.

Kolmanda suurema rikkumise – ebaõige sisuga majandusaasta aruannete kinnitamine – näitab aga Sorianeni hinnangul, et EP tegevus ei vasta EE keskkonnapoliitikas sätestatud põhimõtetele ja antud lubadustele, sellega kaasneb mainekahju oht ja võib kaasneda ka oht kaotada koostööpartnereid, kes hindavad keskkonnavastutustundlikku käitumist.

Teise raskusastme puudused hõlmavad erikontrolli perioodil lõppenud rikkumisi või jätkuvaid rikkumisi, mis on keskmise mõjuga ja/või eeldavad reaktsiooni, ent pole ajakriitilised.

Siin toodud kaks avastatud leidu käivad elektrijaamade ja õlitehaste pidevseiresüsteemidega seotud puuduste kohta. Elektrijaamade pidevseiresüsteemid ei ole jätkuvalt töökindlad ja usaldusväärsed, õlitehaste Enefit 140-1 ja 140-2 pidevseireseadmed töötasid aga ilma QAL2 testita, rikkudes sellega KKL-is sätestatud tingimusi, öeldakse raportis.

Rikkumisega kaasnesid EP-le oht väärteomenetluse algatamiseks ja rahatrahvi määramiseks ning õlitehaste töö katkemine ja sellega kaasnev majanduslik kahju.

Kui elektrijaamade pidevseiresüsteemide puuduste puhul rikkus EP juhatus vajalike abinõude rakendamise kohustust, põhjendamatute riskide võtmise keeldu ning EP nõukogu teavitamiskohust,  EP nõukogu rikkus aga piisava järelevalve teostamise kohustust, siis nende rikkumistega seoses EP-le siiski kahju ei tekkinud, mistõttu puudub ka perspektiiv EP juhatuse ja/või nõukogu liikmete vastu nõude esitamiseks.

Kõige kergemate keskkonna-alaste rikkumistena on erikontrolli raportis välja toodud, et EP rikkus Balti ja Eesti elektrijaamades puidujäätmete ladustamisel korduvalt KKL-ides sisalduvaid ladustamisplaane. Samuti kasutas EP elektritootmises korduvalt raskemetallide ja halogeenide piirnorme ületavaid puidujäätmeid ning rikkus sellega KKL-de nõudeid ning rikkus Auvere elektrijaama puidujäätmete sisseveoks väljastatud veoluba. Raportis meenutati ka, et biokütuse kasutamise suurendamisega kaasnevad riskid olid EE kontsernis aastatel 2020– 2021 juhtimata ning toodi välja, et 2021. aasta alguses lekkis Eesti elektrijaama mahutist õlist vett.

Rikkumistega kaasnesid EP-le väärteomenetluse algatamise ja rahatrahvi oht ning tekitati tuleohtlik olukord.

Riskimaandamis- ja tuletistehingud tõid 176 miljonit kahju

Ka riskimaandamis- ja tuletistehingute valdkonnas paigutasid erikontrolli tegijad oma leiud kolme raskuskategooriasse.

Suurimate puuduste hulgas toodi välja, et Eesti Energia tegi vedelkütuste riskimaandamistehinguid erikontrolli perioodil ebasoodsatel tingimustel, põhjustades sellega olulise kahju. Kahjulikult arveldunud vedelkütuste riskimaandamistehinguid oli kokku summas 288 215 800 eurot. Lisades kahjulikult arveldunud tuletistehingute koondsummale juurde samal perioodil tehtud vedelkütuste riskimaandamistehingud, mis olid kasumlikud, on riskimaandamistehingute realiseerunud kahju saldo – 175 763 055 eurot. "Kahju põhjuseks on puudused riskimaandamismetoodikas, mille tulemusel sõlmiti riskimaandamise tehinguid ebasoodsatel tingimustel," tõdesid raporti koostajad.

Teise raske eksimusena leiti, et riskimaandamistehingud ületasid tegelikku müüki, mille tagajärjel tekkis kahju, kuid selle summa on hõlmatud juba tuletistehingute realiseerunud kahjusummas.

Keskmise raskusastme puudustena on raportis välja toodud, et vahetuskursi risk jäi erikontrolli perioodil maandamata ja maandamise üle ei toimunud erikontrolli perioodil efektiivset kontrolli; vastaspoolte krediiditingimuste kinnitamist finantsriskikomitees ei toimunud kuue vastaspoole puhul tähtaegselt; vedelkütuste hinnariski juhtimisel puudub olulisi osapooli hõlmav koostöö.

Selle valdkonna kõige kergema puudusena toodi raportis välja, et ettevõttes esinevad puudused Treasury ja finantsriskijuhtimise eesmärgi (KPI) ülesehituses.

Elektrilevi puudused ohustavad jaotusvõrgu tööd

Kolmanda valdkonnana vaadeldi erikontrolli käigus Eesti Energia kontserni kuuluva Elektrilevi OÜ (ELV) tööd jaotusvõrgu töökindluse tagamisel ning leiti selles neli kõrgema raskusastme puudust.

Esmalt tõdesid raporti koostajad, et ELV 03. veebruaril 2022 kinnitatud toimepidevuse riskianalüüs ja plaan ei vastanud erikontrolli perioodil valitsuse määruse nõuetele.

Teise suurema probleemina tõid erikontrolli läbiviijad esile, et ELV lepingupartneri Enefit Connect (EC) juhtimiskeskuses puudus EE kontserni toimepidevuse põhimõtete kohane toimepidevuse juhtimiseks ja meetmete rakendamiseks vajalike ressursside planeerimise protsess ning hindamata oli jäänud, millise ressursiga suudetakse erineva mahuga rikkeid likvideerida. Lisaks ei olnud kõik juhtimiskeskuse töötajad läbinud vajalikus mahus kohustuslikke koolitusi.

Rikkumisega kaasneb oht jaotusvõrgu töö ja elutähtsa teenuse katkemiseks ning sellega potentsiaalselt kaasnev majanduslik kahju ja ELV-le selle eest väärteomenetluse algatamine ja rahatrahvi määramine.

Kahe ülejäänud raskema rikkumise kohta avalikus raportis infot ei anta, märkides, et see on ärisaladus.

Keskmise raskusastmega probleemidena tuuakse välja, et  ELV-l puudub asjakohane dokumenteeritud ülevaade ELV elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamiseks olulistest kriitilistest infosüsteemidest; ELV infosüsteemis olevad rikkeliste katkestuste ajad ning nende põhjal arvutatav varustuskindluse näitaja ei vasta tegelikkusele. Selle tagajärjel ohustavad ELV-d jaotusvõrgu töö katkemine ja sellega kaasnev majanduslik kahju, väärteomenetluse algatamine ja rahatrahvi määramine, kahjunõuded klientidelt.

Kergemate puudustena juhitakse raportis tähelepanu, et ELV sõltus elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisel peamiselt ühest partnerist (EC), mis oli õigusaktidega vastuolus ning ebaselge oli EC ja ELV vaheline rollijaotus. Need puudused said siiski 1. jaanuaril 2024 jõustunud ELV ja EC struktuurimuudatusega kõrvaldatud.

Jaotusvõrgu kontsernisiseses valitsemises oli väiksemaid puudusi

Erikontrollist selgus, et jaotusvõrgu kontsernisiseses valitsemises kõige raskema kategoori puudusi ei olnud. Ainsa keskmise raskusastme probleemina toodi välja, et EC loomisele eelnenud riskide hindamine oli puudulik, sest hinnati vaid kommunikatsiooniriske ning riskijuhtimise osakonda ei kaasatud. Vähemoluliste puudustena oli raportis mainitud nelja valdkonda.

Durejko: palju juba tehtud, aga palju veel ka teha

Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko esimees ütles neljapäeval raporti avaldamisele järgnenud pressikonverentsil, et ettevõtte uus juhatus on esitatud probleemidest teadlik olnud "päris esimestest päevadest peale" ning tegeleb nende likvideerimisega. "Palju on tehtud, aga palju on veel ka teha," märkis ta.

Rääkides keskkonnanõuetest, rõhutas Durejko, et nendest kinnipidamine on Eesti Energia jaoks oluline ning kõige keerulisem on lahendada õlitehast Enefit 140 puudutavaid saasteprobleeme, kus lahendada tuleb "kahe maja suuruse" tihendi efektiivse töölepaneku küsimus, aga vanade põlevkivijaamade jaoks optimaalseima lahenduse leidmine.

Täiendavate hooldus- ja remonditöödega on suudetud heitmekoguseid alla viia, töös on ka püsivseiresüsteemi testimine ja parendamine.

Durejko selgitas, et kuna Eesti Energia elektrijaamad töötavad praegu režiimis, milleks need pole planeeritud – ehk ühepäevaste, lühikeste tsüklitena – siis on keeruline seadmeid stabiliseerida, mis teeb keeruliseks ka heitmenormidest kinnipidamise. "See on väljakutse," tõdes ta.

Samas rõhutas Durejko ka seda, et ettevõte on seni jätnud kasutamata võimaluse viia saastenormid vastavusse tehniliste võimalustega, lisades, et regulatiivselt peaks see võimalik olema. "Parim võimalik tehnoloogia annab vahemiku ja peame vaatama, et norm oleks realistlik. Aga seda oleks pidanud varem tegema," rääkis ta.

Kui aga heitmenormidest kinnipidamist saavutada ei suudeta, tuleb õlitehased kinni panna, märkis Eesti Energia juht.

Riskimaandamise ja tuletistehingute kohta ütles Durejko, et need lõpetati juba 2023. aasta juunis, kuna ei olnud mõistlikud. "Tänaseks on uus riskimaandamisstrateegia kinnitatud," lisas ta.

Riskimaandamis- ja tuletistehingud on energeetikaäris loomulikud, aga küsimus on selles, kuidas neid jälgida ja mõistlikult teha, ütles ta.

Kommenteerides jaotusvõrku puudutavaid teemasid, märkis Durejko, Elektrilevi tegevuste lahusus muudeti esimese asjana ära ning juhtimiskeskus ja teised olulised funktsioonid tagasi Elektrilevis.

Durejko ei välistanud ka Eesti Energia eelmise juhtkonna suhtes kahjunõude esitamist, kuid see eeldab lisaanalüüsi, misjärel otsustatakse, kas see on perspektiivikas.

Ligi: tegeleme juba probleemidega

Rahandusminister Jürgen Ligi, kes on Eesti Energia üldkoosolek, ütles valitsuse pressikonverentsil erikontrolli tulemusi kommenteerides, et ministeeriumil on kontserni juhtkonnaga hea ja konstruktiivne koostöö puuduste likvideerimiseks.

Tema sõnul tuleb veel lisaotsuseid teha ning Eesti Energia juhatus ja üldkoosolek on selleks ka valmis. Lisaks peab omapoolsed otsused tegema ka keskkonnaamet, rõhutas ta.

"Tegelikult on see ikkagi olukord, mida on jupp aega tagasi teadvustatud, kus enamiku probleemidega on juba tõhusalt tegeldud. Enefit Poweri juhatus on välja vahetatud, tuletistehingute süsteem, mis oli suur läbikukkumine, on ümbertegemisel ja tuletistehinguid enam ei tehta," rääkis Ligi.

Ta lisas, et tagasi on pööratud ka palju erimeelsusi põhjustanud Elektrilevi restruktureerimine.

Suurim pingutus tulevikus on Ligi sõnul heiteprobleem, mille juures tuleb otsustada, kas kõik investeeringud pikaajalise käsitluse juures on mõistlikud.

Taust

Neljapäeval sai avalikuks Eesti Energia AS-i ainuaktsionäri rahandusministeeriumi tellitud eriraport rikkumiste tuvastamiseks Eesti Energias. Erikontroll hõlmab perioodi 1.01.2020–31.12.2023.

Erikontrolli kaks peamist eesmärki oli selgitada välja, kas Eesti Energia AS-i ning selle kontserni kuuluvate Elektrilevi OÜ, Enefit AS-i ja Enefit Power AS-i juhtorganite tegevus siseauditites tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks parandustegevuste planeerimisel ja rakendamisel vastas korraliku ettevõtja hoolsusele ning hinnata juhtorganite selliste tegevuste ja otsuste mõju kontserni majandustulemustele ja finantsseisundile.

Analüüsi viisid koos läbi advokaadibüroo Sorainen OÜ ja Grant Thornton Baltic OÜ (GTB), kusjuures Sorainen koostas õigusliku analüüsi ning GTB finantsanalüüsi.