Oluline kolmapäeval, 27. novembril kell 22.28:

- Trump teatas, et määrab Keith Kelloggi Ukraina-Vene konflikti erisaadikuks;

- CNN: Ukrainlastel napib Pokrovskis jalaväge;

- Meedia: Krimmis kärgatasid plahvatused;

- Economisti hinnangul on täiemahulises sõjas hukkunud kuni 100 000 Ukraina sõdurit;

- Ukraina kaitseminister ütles, et arutas Lõuna-Korea presidendiga julgeoleku tugevdamist;

- Meedia: Ukraina delegatsioon arutab Lõuna-Koreas võimalikke relvatarneid;

- ISW: ukrainlased taastasid kaotatud positsioonid Kreminna lähedal;

- Venemaa raketirünnakus Sumõle hukkus kaks inimest;

- Deepstate: okupandid võtsid Donetski oblastis ära kaks küla;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit;

- Endine USA suursaadik Moskvas: tõelised läbirääkimised Putiniga on võimatud. 

Trump teatas, et määrab Keith Kelloggi Ukraina-Vene konflikti erisaadikuks

USA presidendiks valitud Donald Trump teatas kolmapäeval, et nimetab erru läinud kindralleitnandi Keith Kelloggi Ukraina-Vene konflikti erisaadikuks. Kellogg esitles Trumpile juulis rahuplaani, mis sisaldas lahingutegevuse külmutamist praeguste rindejoonte järgi.

CNN: Ukrainlastel napib Pokrovskis jalaväge

Donetski oblastis Pokrovski linna kaitsvates Ukraina üksustes napib mehi ja nad kardavad Vene väe olulist läbimurret, kirjutas portaal Unian kolmapäeval viitega CNN-i allikatele.

Vajaliku hulga jalaväe puudumise tõttu on Ukraina võitlejad sunnitud kasutama pealetungivate Vene üksuste ründamiseks droone.

"Hulk sõdureid Pokrovski ümbruses andis Venemaa praegusele pealetungile ja enda väljavaadetele selles piirkonnas lähikuudel karmi hinnangu," märkis CNN.

Mehi napib Pokrovskis juba mitu nädalat ning Moskva jõhker taktika näitab alalist edu.

"Olukord on väga kriitiline. Meil ​​ei ole piisavalt jalaväge, et võidelda ja pidada vastu, kuni droonid oma tööd teevad. Seetõttu näeme sageli olukordi, kus vaenlane tungib kontrollimatult haavatavatesse piirkondadesse," ütles Pokrovski piirkonnas tegutseva rahvuskaardi drooniüksuse ülem kutsungiga Vostok .

Rahvuskaardi luuresnaiper ütles, et Vene vägi valmistub tormijooksuks.

"Ma ei oska täpselt öelda, kui palju meil aega on, kui üldse. Praegu viivad nad oma üksused rindejoonele võimalikult lähedale. Ja siis ühel hetkel lähevad need kõik tormijooksule. Nad võivad ühe päevaga väga kaugele jõuda," märkis ta.

Meedia: Krimmis kärgatasid plahvatused

Sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Venemaa poolt okupeeritud Krimmis toimusid plahvatused. Meedias levivad väited, et Ukraina tabas Belbeki sõjaväelennujaama. Ka sadamalinnas Sevastopolis oli kuulda plahvatusi. 

Ukraina ründas droonide ja rakettidega okupeeritud Krimmis asuvat mereäärset Sevastopoli linna, väitis Venemaa poolt määratud kuberner Mihhail Razvožajev.

Razvožajev väitis Vene õhutõrje tulistas alla kaks raketti ja viis drooni, täpsustades, et Ukraina mürsud tulistati alla vee kohal.

Ukrainameelne Telegrami kanal Crimean Wind teatas plahvatustest ja aktiivsest õhutõrjest Sevastopolis, samuti Belbeki sõjaväelennuvälja lähedal ja mujal okupeeritud poolsaarel.

Kanal jagas ka fotot Nahhimovi mereväeakadeemiast, mille tagant tuleb suitsu. Foto autentust ei ole aga kinnitatud.

Mash Telegrami kanal väitis, et Krimmi poolsaare loodeosa suunas lendas umbes 40 objekti – droonid, Neptune'i raketid ja tundmatud tiibraketid. Kõik sihtmärgid tulistati alla, kirjutas kanal.

Economisti hinnangul on täiemahulises sõjas hukkunud kuni 100 000 Ukraina sõdurit

Väljaande The Economist hinnangul on täiemahulises sõjas hukkunud 60 000–100 000 Ukraina sõdurit. Väljaanne märgib, et kuni 400 000 sõdurit on veel saanud haavata.

Economisti värskeima, juulis avaldatud hinnangu järgi oli täiemahulises sõjas hukkunud 106 000–140 000 Vene sõdurit.

Kiiev on enamasti vältinud oma sõjaliste kaotuste ulatuse avaldamist. Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas veebruaris, et sõjas on hukkunud 31 000 Ukraina võitlejat.

Peaaegu iga kahekümnes Ukraina võitlusealine mees on sõja tõttu hukkunud või vigastatud, kirjutab Economist.

Septembris esitas Wall Street Journal sarnaseid hinnanguid, mille kohaselt on Ukrainas on hukkunud 80 000 sõdurit ja 400 000 on saanud haavata. Väljaanne hindas Venemaa kaotusteks kuni 200 000 hukkunut ja 400 000 vigastatut.

Mõlema poole täpseid arve on peaaegu võimatu kindlaks teha, kuna nii Kiiev kui ka Moskva on hukkunute osas kidakeelsed. Viimane Venemaa võimude esitatud arv oli 2022. aasta septembri seisuga 5937 hukkunud sõdurit.

Economist märgib, et tsiviilohvreid on veelgi keerulisem tuvastada, kuid tõenäoliselt ulatub tsiviilohvrite arv kümnete tuhandeteni.

ÜRO missioon Ukrainas kinnitas, et suve seisuga on hukkunud 11 743 tsiviilisikut, kuid tõenäoliselt on see arv suurem, kuna Venemaa keelas vaatlejate juurdepääsu okupeeritud aladele, nimelt piirkondadesse, kus hukkus tõenäoliselt kõige rohkem tsiviilisikuid.

Ukraina kaitseminister ütles, et arutas Lõuna-Korea presidendiga julgeoleku tugevdamist

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov ütles, et arutas kolmapäeval Souli visiidil Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk Yeoliga ühiseid samme julgeoleku ja stabiilsuse tugevdamiseks.

"Usume, et meie argumendid vajaduse kohta suurendada koostööd Ukraina ja Korea Vabariigi [Lõuna-Korea] vahel toovad kaasa meie rahvaste ja piirkondade julgeoleku käegakatsutava tugevdamise," kirjutas Umerov avalduses Telegrami sõnumirakenduses.

Ukraina on varem küsinud Soulilt relvi ja Soul on öelnud, et võib sellise abi andmist kaaluda, sõltuvalt sellest, mida Venemaa ja Põhja-Korea teevad.

Umerov tõstatas 12 000 Põhja-Korea sõduri kohaloleku Venemaa vägede koosseisus ja Põhja-Korea sõjaväe "aktiivset" toetuse Ukraina energiataristu rünnakutel, ütles Umerov avalduses.

"Korea Vabariigi [Lõuna-Korea] jaoks kujutavad need tegevused endast tõsist ohtu, kuna Põhja-Korea väed saavad lahingukogemust, mis võib tulevikus tekitada piirkonnas täiendavaid julgeolekuprobleeme," ütles ta.

Umerovi delegatsioon kohtus avalduse kohaselt ka Souli riikliku julgeoleku nõuniku ja kaitseministriga.

Meedia: Ukraina delegatsioon arutab Lõuna-Koreas võimalikke relvatarneid

Ukraina delegatsioon eesotsas kaitseministriga saabub peagi Lõuna-Koreasse, et arutada president Yoon Suk-yeoliga Souli võimalikku relvatoetust Kiievile, edastas meedia kolmapäeval.

Ukraina delegatsioon eesotsas kaitseminister Rustem Umeroviga peaks "jagama luureandmeid Põhja-Korea vägede Venemaale paigutamise kohta" ja otsima Lõuna-Korea toetust Kiievi sõjalistele jõupingutustele, teatas uudisteagentuur Yonhap anonüümsele allikale viidates.

Yooni presidendi kantselei keeldus teadet kinnitamast.

Kuu algul ütles Yoon, et kas – või kuidas – Lõuna-Korea otsustab Ukrainat aidata, sõltub otseselt "Põhja-Korea seotuse tasemest", lisades, et Soul "ei välista relvade tarnimise võimalust".

Kui Lõuna-Korea peaks relvi tarnima, oleks esialgne partii olemuselt kaitsva iseloomuga, ütles Yoon.

Eksperdid väidavad, et Lõuna-Korea, mis on endiselt tehniliselt sõjas Põhja-Koreaga ja tootnud edasi relvi, mille lääne kaitsetööstus on pikka aega tähelepanuta jätnud, võib avaldada märkimisväärset mõju, kui ta otsustab relvi tarnida.

ISW: ukrainlased taastasid kaotatud positsioonid Kreminna lähedal

Ukraina väed taastasid kaotatud positsioonid Luhanski oblastis Kreminna kandis, kuid geograafilise asukoha andmetele tuginedes edenesid Vene üksused Pokrovski, Kurahhove ja Velõka Novosilka piirkonnas, teatas sõjauuringute instituut ISW.

"Ukraina vägi taastas hiljuti kaotatud positsioonid Kreminnast läänes, samas jätkas Venemaa 26. novembril pealetungioperatsioone Kupjanski-Svatove-Kreminna joonel. 25. novembril avaldatud geograafilise asukohaga kaadrid näitavad, et Ukraina vägi taastas hiljuti kaotatud positsioonid Torskest kirdes (Kreminnast läänes)," seisis ISW kolmapäevases ülevaates.

Samuti märgitakse, et Vene vägi on viimasel ajal Pokrovski poole edasi liikunud.

"25. ja 26. novembril avaldatud geograafilise asukoha kaadrid näitavad, et Vene vägi on viimasel ajal liikunud edasi Jurivkast edelas ja Petrivkast kirdes (mõlemad Pokrovskist lõunas). Täiendavad geograafilise asukoha kaadrid, mis avaldati 25. novembril, näitavad Lõssõtšnest põhja pool (Pokrovskist idas) tegutsevaid Vene üksusi, mis osutab, et tõenäoliselt on küla vallutanud venelased," öeldi ülevaates.

Lisaks märgitakse, et Vene vägi on liikunud edasi Kurahhove suunas.

Vene väed on tunginud edasi ka Donetski ja Zaporižžja oblasti piiri lähedal.

"26. novembril avaldatud geograafilise asukoha kaadrid näitavad, et Vene üksused on tunginud viimasel ajal edasi Novodarivkast kagus (Velõka Novosilkast edelas)."

Venemaa raketirünnakus Sumõle hukkus kaks inimest

Venemaa teisipäevane raketirünnak tabas Sumõ linnas mitmekorruselist kortermaja ja tekitas purustusi lähedalasuvas lasteaias; hukkus vähemalt kaks inimest, vahendas Kyiv Independent Sumõ oblasti sõjaväeadministratsiooni andmeid.

Rünnakupaigas võib veel üks inimene rusude all lõksus olla ja päästeteenistused jätkasid veel kolmapäeva varahommikul tööd.

Rünnakus linnale sai kahjustada ka 13 autot, teatas portaal Suspilne.

Deepstate: okupandid võtsid Donetski oblastis ära kaks küla

Vene okupatsioonivägi võttis Ida-Ukrainas asuvas Donetski oblastis oma kontrolli alla kaks küla, teatasid rindeolukorda jälgiva projekti Deepstate analüütikud.

Vene armee võttis Kurahhove suunal oma kontrolli alla Novoselidovka, Pokrovski suunal vallutasid venelased Petrovka. Deepstate teatas veel, et Vene väed liiguvad ka Harkivi oblastis edasi. 

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 735 410 (võrdlus eelmise päevaga +1580);

- tankid 9449 (+14);

- jalaväe lahingumasinad 19 304 (+48);

- suurtükisüsteemid 20 830 (+24);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1255 (+1); 

- õhutõrjesüsteemid 1005 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- strateegilised ja taktikalised droonid 19 616 (+64);

- tiibraketid 2765 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 126 (+84);

- eritehnika 3687 (+4).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Endine USA suursaadik Moskvas: tõelised läbirääkimised Putiniga on võimatud

Lääne mõistes läbirääkimised – usaldusel ja ausal kompromisside otsimisel põhinevad läbirääkimised – on Putini ja Kremliga võimatud, nentis BBC taskuhäälingusaates John Sullivan, USA suursaadik Moskvas Donald Trumpi ja Joe Bideni juhtimisel aastatel 2019–2022.

"Ärge saage minust valesti aru: me peame venelastega rääkima, peame neile [oma positsioonid] välja panema ja, mis kõige tähtsam, kuulama, mida nad meile räägivad, aga see ei ole läbirääkimine. Mida Putin räägib? Milliseid kompromisse on ta valmis tegema? Mitte mingeid. Ta ei tee kunagi kompromissi oma sõja eesmärkides, mis on Ukraina demilitariseerimine ja denatsifitseerimine. Ja Ukraina on alles algus," ütles Sullivan.

USA endise Moskva suursaadiku hinnangul võib Putin leppida relvarahuga, kui olukord rindel sunnib teda hingetõmbeaega otsima, kuid see jääb vaid hingetõmbeks. "Kui mõtlete temaga minna läbirääkimistele sellisel moel, nagu meie läänes läbirääkimisi mõistame, siis kukute läbi," teatas Ameerika diplomaat.