Ebatavaline mosaiikkõnnitee asus Kassisaba asumis Loode 2 maja ees, kuid kuna tegu on kitsa tänavaga, kus asuvad peamiselt kahekorruselised elumajad, ei olnud see objekt, mida laiemalt tuntaks.

Nüüd on aga kohalik vaatamisväärsus kadunud ja teelõik, mis ülejäänud hallist tänavakattest oma värvikirevusega eristus, kaetud asfaldiga.

Arhitektuuri- ja linnafotograaf Risto Vähi ütles ERR-ile, et kohalike seas on tema teada olnud algatusi teelõik kaitse alla võtta juba 2000-ndate aastate alguses.

"Häda on selles, et see pole kunagi avalikku tähelepanu saanud, see on kohalike elanike ja linnaruumientusiastide pärusmaa," tõdes ta.

Ka teelõigu saamisloo kohta pole palju infot, kuid Vähi on suhelnud tee rajanud inimese järeltulijaga ja temalt saadud info kohaselt ei vasta tõele laialt levinud arvamus, et see pärineb 1950-ndatest aastatest, vaid kõnnitee lasi 1920-ndatel rajada toonane Loode 2 omanik, tikuvabrikant Julius Trumm.

Meistriks oli peretuttav Dürr ning materjal võis pärineda Loode ja Paldiski maantee nurgal tollal asunud keraamikatöökojast. Tee ehitamiseks kasutati tootmisjääke: keraamiliste plaatide ja savinõude kilde.

Algselt viis mosaiiktee tänavalt hoovi ja maja ukseni. Mälestuste kohaselt oli tee kunagi veel pikem, ulatudes ka kõrvalmaja ette, kuid millalgi nõukogude ajal toimunud trassitööde käigus osa sillutisest hävis.

Tallinna operatiivinfo kohaselt oli tegu kõnnitee remondiga, mille tellis Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet.

Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere palus Tallinna linna nimel vabandust, et haruldane pätsuaegne kõnnitee üle asfalteeriti.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Elari Udam ütles aga, et kõnnitee asfalteeriti kohalike elanike nõudmisel.

"Loode tänava mosaiigist polnud kahjuks enam kuigi palju alles, mida saaks taastada, mistõttu tee asfalteeriti. Olgu see armas kõnnitee lõik pealegi jäänud muinsuskaitse alt välja, olgu ta pealegi olnud hooletusse jäetud, siiski on kahetsusväärne, et me ei suutnud seda taastada. Kohalikud elanikud kurtsid tee kehva seisu üle, tulles linnavalitsusse tee asfalteerimist nõudma, millega lõpuks Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet ka nõustus, kuna mosaiik oli kehvas seisus. Meil on väga kahju, et mosaiikteed ei õnnestunud taastada," lausus Udam.

Ta lisas, et amet uuendas tänavu teede taasturemondilepingut, tänu millele oli juba oktoobri alguseks parandatud rohkem teid kui terve eelmise aasta jooksul kokku.

Orro: asi väärinuks laiemat arutelu

Tallinna linnaplaneerimisameti muinsuskaitse peaspetsialist Oliver Orro ütles, et kuigi mosaiikkõnnitee küsimust oleks pidanud laiemalt arutama, ei ole selle kaotamisega õigusakte rikutud.

"Tegemist oli kahtlemata huvitava ruumilise fenomeniga, mis ei olnud aga tunnistatud kultuurimälestiseks. Juba Tallinna kesklinna miljööalade teemaplaneeringu koostamise ajal umbes 20 aastat tagasi ilmnes kahtlusi kõnnitee säilitatavuse osas – oli selge, et kui tahta seda säilitada, tuleks see suures osas uuesti laduda, mistõttu osa kolleegidest kahtles, kas niisugusel juhul sellel enam oleks olulist kultuuriväärtust. Seetõttu ei pandud ka teemaplaneeringuga kõnnitee taastamise kohustust," selgitas Orro.

"Kokkuvõttes võib öelda, et asi väärinuks ehk enne otsustamist laiemat arutelu ja mul isiklikult on kahju, et see linnaruumile värvikust lisanud tänavalõiguke Kassisaba asumist kadus, kuid õigusakte ei ole rikutud," lisas ta.