Sotsiaalministeerium ootab kuni jõulupühadeni arvamusi dokumendi kohta, mis kannab pealkirja "Alkoholi tarvitamise vähendamise arengusuunad 2025 kuni 2035".

Dokumendis teeb ministeerium terve rea ettepanekuid, kuidas vähendada alkoholi tarbimist 10 aastaga umbes 20 protsenti – et iga üle 15-aastase elaniku kohta ei joodaks enam 11 liitrit, vaid pisut alla üheksa liitri absoluutset alkoholi aastas.

Dokumendis on ka ettepanek, et alkoholiaktsiisi tõusu võiks siduda inflatsiooniga.

"Oluline on see, et alkoholiaktsiisi tõus ei sõltuks üksikotsustust, et sel korral valitsus lepib kokku aktsiisitõusu, aga mõni teine valitsus otsustab langetada aktsiisi. Meil olekski vaja aru saada, et see on üks maksumäär, mis käib ajaga kaasas, et tervistkahjustav kaup nagu alkohol ei muutuks suhteliselt soodsamaks," ütles terviseminister Riina Sikkut Vikerraadios.

Sikkut lisas, et andmetest näeme, et toidukaupade hinnad üha tõusevad, aga alkoholil sama trendi pole olnud. "Nüüd oleme välja pakkunud, et alkoholiaktsiis peaks pidevalt tõusma," sõnas Sikkut.

Milline on konkreetne valem, kui palju ületab ta tarbijahinnaindeksit või millises tempos seda teha ja kes selle indeksi kehtestab – need detailid tuleb Sikkuti sõnul osapooltega läbi rääkida.

"Samasugused asjad on näiteks kaugmüügi piiramine, kellaaegade muutmine, milleni saab õhtul alkoholi osta. Me ei tule välja konkreetse kellaajaga, aga me näeme, et need on meetodid, mida näiteks Läti ja Leedu rakendavad. Meil ei ole ühiskonnas arutelu alustatud, aga näeme, et see on midagi, millega võiks startida," rääkis Sikkut.

Sikkuti sõnul peaks kindlasti tegelema sellega, et kuna alaealised ei tohi seaduse järgi alkoholi soetada, siis dokumenti tuleb kontrollida nii meelelahutusasutuses, kaugmüügi puhul kui ka pakiautomaati alkoholi tellides.

"Need alternatiivsed kanalid on sellised, kus alaealised saavad väga lihtsasti alkoholi kätte," sõnas Sikkut.

Samal ajal püsib noorte alkoholitarvitamises hetkel positiivne trend ehk elu jooksul alkoholi proovinud ja purju joonud koolinoorte osakaal on püsinud languses.

14–18-aastastest noortest on elu jooksul alkoholi proovinud 72 protsenti ning vähemalt korra ennast purju joonud 43 protsenti.

Sikkut pooldab alkomüügi ajalisi piiranguid

Läti plaanib lõpetada alkomüügi kell kaheksa õhtul ja nädalavahetusel kell kuus. Leedus on pühapäeviti alkoholimüük lubatud kella kolmeni.

"Nüüd ongi küsimus, kas Eesti läheks samasugusele režiimile nagu Läti või me leiame, et Eesti jaoks teistsuguseid kellaaja piirangud oleksid mõistlikumad. Aga see on tõesti suhteliselt lihtne viis, mis mõjub laiale ringile inimestele. Nii neile, kellel on alkoholiga mure või sõltuvusprobleem ja kes tahakski ka pühapäeva õhtul veel hilja selle selle õlle järgi minna. Aga ka lastele, noortele, kes on hiljem väljas ja teevad erinevaid plaane," rääkis Sikkut.

Sikkut märkis, et Leedu andmed näitavad, et pühapäeval alkoholimüügi lõpetamine kella kolme ajal tõi kohe tulemused. "Esmaspäeval jõuavad inimesed rohkem tööle, infarkte-insulte on vähem," loetles Sikkut kasusid.

Sikkuti sõnul on Eestis kandepind aruteludel, kus piiratakse laste ligipääsu alkoholile.

"Osalesin alkoholipoliitika teemalises debatis, kus erakonnad esitasid seisukohti ja selle arutelu põhjal võis järeldada, et kaugmüügi piiramisel on ühisosa kõige suurem. Arusaadavalt on Eestis kõigil tõrge täiskasvanutele midagi piirata, aga siin on asi selles, et lapsed ei peaks saama äpi kaudu alkoholi tellida," sõnas Sikkut.

Sikkut pooldab isiklikult pühapäevase alkoholimüügi kellaaja lühendamist, aga samamoodi võiks mõelda ka õhtuse alkomüügi piiramist.

Samuti on suur mure alkomüük lasteasutuste lähedal.

"See, et alkoholipoed on koolide, lasteaedade mänguväljakute lähedal – see paneb muretsema," sõnas Sikkut.

"Praegu ei ole näiteks omavalitsusel võimalik isegi teada saada, et keegi avab alkoholipoe kooli kõrval, sellepärast et meil ei ole vaja ühtegi luba. Nii nagu Levila hiljutine eksperiment tõestas, siis põhimõtteliselt võib igaüks mõne päevaga alkoholipoe avada ja seda näemegi majandustegevusena, mille jaoks ei pea täiendavat luba küsima ja sellest eraldi teada andma," sõnas Sikkut.

Siseministeeriumil on ka ettepanek luua tehniline suutlikkus alkoholi tarvitamisega seotud probleemkäitumisega inimestel, kes on õigust rikkunud, kasutada elektroonilisi järelevalveseadmeid.

"Meie karistused on eriilmelised – on ühiskondlikku kasulikku tööd, kes saab jalavõru vastu vabadusse – vangide arv väheneb tõepoolest, ju siis siseministeerium leiab, et inimesel ühiskonnaelus osaleda lubamine annab tõhusamaid tulemusi ja eks ta puudutab siis ka neid, kes on alkoholi tarvitamisega hädas. Arusaadavalt väga palju nii kuritegevust ja õnnetusi, mis jõuavad kriminaalkroonikatesse, on seotud meil alkoholi tarvitamisega," rääkis Sikkut.

Sikkut märkis ka, et uue tervisetõendi saamine ei nõua eraldi testide läbimist.

"See on ka olnud arutelus seoses seadusemuudatusega, et inimene peaks tegema analüüsid, mis näitavad, et ta ei ole näiteks kolme kuu jooksul alkoholi tarbinud," ütles minister.

Keldo: vaba konkurents peab säilima

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles, et mis puudutab erinevaid meetmeid või tegevusi, mis võivad ühte või teistpidi vaba konkurentsi moondada, siis sellistesse asjadesse tuleb suhtuda väga ettevaatlikult.

"Kui sotsiaalministeerium tuleb konkreetsete ettepanekutega, siis me kindlasti vaatame sinna sisse, aga meie jaoks on oluline, et säiliks vaba konkurents ja, et riik erinevaid tegevusi üle ei reguleeriks. See on teema, mida me soovime kindlasti täpsemalt arutada," kommenteeris Keldo.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari arvates on sotsiaalministeeriumi initsiatiiv tervitatav, kuid ta sooviks isegi laiemat lähenemist.

"Üks asi, mida ma tahaks küll öelda, et ega alkohol ei ole ainukene mõnuaine või sõltuvust tekitav aine, mis meil on. Me peame väga hoolega vaatama, et me ühe kraani kinni keeramisega ei keera teisi kraane oluliselt lahti. Minu meelest see poliitika peaks olema märksa komplekssem," ütles Lutsar.

Lutsari sõnul on oluline jälgida ka piirikaubandust ja tegutseda lätlaste ja soomlastega koordineeritult.

Ettepanekule ootab sotsiaalministeerium tagasisidet detsembri lõpuni. Lõplik alkoholipoliitika strateegiadokument peaks valmima aprilliks.

OECD hinnangul on 10 protsendil Eesti meestel alkoholitarvitamise häire. Muutuva trendina on täheldada ka noorte naiste alkoholi tarvitamise tõusu, mida saab selgitada osaliselt sagenenud regulaarse veinitarvitamisega.

Alkoholi tarvitamisest otseselt põhjustatud surmade arv tõusis koos alkoholi kogutarbimisega perioodil 2019–2022. Eestis registreeriti 2023. aastal kokku 627 otseselt alkoholist põhjustatud haiguste surmajuhtumit, mida on 126 surma vähem kui 2022. aastal (753 surmajuhtumit). Haigustest põhjustatud surmadele lisanduvad vigastussurmad, milles hukkunud on tarvitanud alkoholi. Selliseid
surmasid oli 2023. aastal 89.

Samal ajal on alkoholi füüsiline kättesaadavus on Eestis igal aastal tõusnud. 2024. aasta mai seisuga on Eestis 9614 alkoholimüügikohta, 2023. aastal oli neid 9374.