Kuna Eesti lahkub tuleva aasta veebruaris Venemaa elektrisüsteemist, otsib Elering hankega uusi sagedusreservi pakkujaid. Novembri alguses pikendas Elering hanke tähtaega kolme kuu võrra kuni tuleva aasta juuli keskpaigani. Põhjuseks on soov oodata ära kliimaministeeriumis kavandatavate elektrituruseaduse muudatuste jõustumine, nii et liitumiskulud oleksid pakkujate jaoks teada.

Hanke kogumaht on 500 megavatti, kuid tähelepanu väärib, et pakkumisi saab teha minimaalselt 25 megavatile, mis on lubatud kokku agregeerida väiksematest üksustest. See tähendab, et hanke tulemus ei pruugi olla ühe suure gaasijaama, vaid mitmete väiksemate jaamade rajamine.

Eleringi juhatuse liige süsteemijuhtimise ja turgude valdkonnas Erkki Sapp ütles ERR-ile, et hange on tehnoloogianeutraalne ehk pakkumise saavad teha kõik nõudeid täitvad turuosalised.

"Suure tõenäosusega on hanke tulemuseks mitu väiksemat jaama," kinnitas Sapp.

Hanke sisu on hinnakindluse pakkumine sagedusreservide päev-ette turul.

Elering sõlmib hanke võitjatega hinnavahelepingu, mille põhjal tagab Elering sagedusreservide turul osalejale hinna. Kui tegelik sagedusreservide turuhind on turuosalise pakutust madalam, siis kompenseerib Elering vahe, kui aga kõrgem, siis maksab turuosaline vahe Eleringile.

Sapi sõnul on hanke vastu huvi ilmutatud nii Eestist kui ka väljastpoolt ja huvi on üles näidanud kõik suuremad tegijad. Kes täpsemalt, ei saa Elering praegu avaldada.

Hanke tingimuste kohaselt võivad jaamad tööd alustada kas või päev pärast lepingu sõlmimist, kuid reaalsuses tuleb arvestada, et ka jaama rajamiseks kulub aega.

Sapp märkis, et täpne valmimisaeg sõltub konkreetsest arendajast ja tema võimalustest ning kasutatavast tehnoloogiast, kuid hanke vaates on paika pandud hiliseim valmimisaeg, milleks on neli aastat ja kümme kuud pärast lepingu sõlmimist.

"Hange ise on üles ehitatud selliselt, et arendajate huvi oleks jaamad võimalikult kiiresti valmis saada, kuna see annab hinnakindluse pikemale perioodile," lisas Eleringi juhatuse liige.

Küsimusele, kas eesmärk uued jaamad võimalikult kiiresti saada tähendab ühtlasi, et hankel on eelisseisus ettevõtted, kellel on juba olemas kasutuseta seisvad, kuid kogu vajaliku taristu ja lubadega krundid või masinasaalid, vastas Sapp, et hankega hangitakse ainult uut võimsust.

"Hanke üks põhitingimusi on, et rajatav jaam ei tohi olla andnud elektrit Eesti elektrivõrku enne 9. veebruari 2025. Hange võimaldab igati ka uue võimsuse nullist arendamist. Nõue on, et võimsus peab olema valmis neli aastat ja kümme kuud pärast lepingu sõlmimist," tõdes ta.

Kuna tegemist on hinnavahelepinguga, siis on sellega seotud kulusid ja mõju elektri hinnale Sapi sõnul keeruline prognoosida. Kui sagedusreservide päev-ette turu hind on turuosalise pakutust madalam, tekib kulu, aga kui see on kõrgem, tekib tulu.

"Seega sõltub võimalik tulu või kulu turuosaliste pakkumistest hankele ning sagedusreservide päev-ette turu hinnast," selgitas ta.

Hanke tingimused ei piira rajatava võimsuse osalemist muudel turgudel ja seetõttu võib toodang jõuda ka börsile. Sellisel juhul börsil pakkumine kasvab ja see langetab elektri hinda.

Gaasijaam õigustaks investeeringuid Narva torujuhtmesse

Tänavu veebruaris ütles Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk, et ettevõttel tuleb lähiaastail otsustada, mida teha Narva ja Värska gaasi torujuhtmetega, mis varem tõid Eestisse Venemaalt gaasi, kuid on nüüd muutunud tupikteeks. Toona pidas Kilk võimalikuks, et toru ei ole tulevikus enam tarvis.

ERR uuris Eleringi juhatuse liikmelt varahalduse valdkonnas Reigo Kebjalt, kas praeguseks on selles osas seisukoht konkreetsemaks muutunud ja kas toru on siiski tarvis.

Kebja märkis, et nagu Elering aasta alguses välja tõi, on maagaasi ülekandevõrgu hooldus- ja remondiinvesteeringute tänase taseme juures Eesti-sisese gaasivõrgu eluiga kuni 2040. aastani.

"Küsimuse all oli, kas ja mis mahus on ühiskonna jaoks optimaalne pikendada gaasivõrgu eluiga, seejuures silmas pidades viimase aastakümne jooksul umbes kaks korda vähenenud gaasitarbimist," lausus ta.

Kebja märkis, et gaasisüsteemi investeeringute peamine alus on gaasitarbimise maht gaasitoru sihtkohas. Seejuures ei ole küsimus mitte aastas kasutatavas gaasikoguses, vaid lühikeses ajaperioodis kasutatavas võimsuses ehk millist gaasikogust päevas peab toru läbi laskma ja millist rõhku seejuures taluma.

"Näeme tuleviku gaasitarbimise dünaamikast lähtuvalt, kus külmal talveilmal on tarbimine maksimumis ja suvel kujundlikult pea olematu, et on vajalik võimsuspõhine, mitte energiapõhine lähenemine," rääkis ta.

Gaasi võimsusvajadus ei lange aga kindlasti sellises tempos, nagu gaasienergia tarbimine, sest gaasisüsteem muutub gaasielektrijaamade kaudu ka elektrisüsteemi varustuskindluse tagamise üheks oluliseks komponendiks.

"Seega ühiskondlike riskide maandamise seisukohalt tuleb gaasivõrgu eluiga pikendada 2050. aastani ja kui gaasitoru kasutab gaasielektrijaam, siis võiksid olla investeeringud antud torulõigul õigustatud," tõdes Kebja.

Elering koostab sellest lähtuvalt iga-aastast gaasivõrgu arengukava, mille esimeses avalikule konsultatsioonile viidavas versioonis nähakse gaasi ülekandevõrgu vajalikkust Kebja sõnul 2050. aastani ning Elering soovib selles suunas hakata samme astuma.

Kebja kinnitas, et kehtiva gaasiülekandevõrgu arengukava kohaselt on lisaks tänasele tiputarbimisele võimalik Narva suunal ilma suuremahulise torustike rekonstrueerimiseta transportida maagaasi mahus, mis on piisav keskmise võimsusega gaasielektrijaama rajamiseks.