"Veel paar nädalat tagasi võis arvata, et gaasi hind jääb samasuguseks, nagu ta oli eelmisel aastal ja ta oligi. Aga aasta tagasi hakkasid gaasi hinnad sel ajal päris kõvasti langema," rääkis Allikson neljapäeval "Terevisioonis". "Juba praegu võib öelda, et jaanuarikuu gaasiindeksid, mis on väga paljude gaasiostjate hinna aluseks, on kindlasti kõrgemad, kui need olid eelmisel aastal. Praegusel hetkel on vahe paarkümmend protsenti," lisas ta.

Samas rõhutas Allikson, et erinevus tuleb sellest, et eelmisel aastal samal ajal gaasi hind langes, kuid praegu see ei lange või langeb märksa vähem: "See pole langenud sama palju, kui ta langes eelmisel aastal samal ajal."

Allikson märkis, et Hollandi gaasibörsil TTF, kust Euroopa gaasihinnad alguse saavad, on praegu hind 45 euro peal, aga aasta tagasi oli see 36 euro kandis.

"See tähendab siis, et gaasi hind on mõnevõrra kallim ja eks gaasi hind mõjutab eelkõige neid, kes ostavad gaasi endale kütteks või elektri tootmiseks, kui on vaja kasutada fossiilseid elektritootmise viise ja mingites paikades on gaas loomulikult kasutuses ka kaugküttes," selgitas ekspert.

Hinnatõusu peamine põhjus peitub Alliksoni sõnul Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus on olnud tavapärasest rohkem selliseid hetki, kus tuul ei puhu ja päike ei paista ning sel ajal tuleb elektritootmiseks kasutada muuhulgas ka gaasi.

"See tõi kaasa selle, et näiteks novembris kulutati gaasi üle kahe korra enam kui aasta tagasi ja ka detsembri gaasikasutuse on olnud Euroopas päris kõrge. See tähendab seda, et kui gaasi kulub rohkem, jääb vähem mahutitesse, see tõstab hinda. Eelkõige kardetakse seda, et kui pärast talve on gaasimahutid tavapärasest tühjemad, siis tuleb rohkem gaasi osta ja see hoiab hinnad kõrgemad," rääkis ekspert.

Samas on gaasi tarbimine ja hind tugevalt seotud ilmaga, rõhutas Allikson: "Kui edaspidine talv peaks tulema pehme, nagu see oli eelmisel aastal, siis hinnad võivad langeda täpselt sama moodi. Eks ilm on põhiline mõjutaja."

Vastates Lähis-Idas kasvanud pingete mõju kohta gaasi hinnale, ütles Allikson, et need Euroopa hinda väga oluliselt tegelikult ei mõjuta. Pigem on suurem teema Vene gaasiekspordi lõppemine Euroopasse läbi Ukraina ning USA kehtestatud sanktsioonid Venemaa Gazprombankile, mis põhiline kanal gaasiostude eest tasumiseks.

Põhiliselt sõltuvad Vene gaasist riigid, millel pole ligipääsu merel nagu Slovakkia ja Austria, aga Vene LNG-d ostavad ka Lääne-Euroopa riigid, märkis Allikson.

Samas on tähelepanuväärne, et meie regioon on suhteliselt paremini gaasiga varustatud kui ülejäänud Euroopa ning gaasipuudust ei ole, rääkis ekspert. Tema sõnul annab sellest tunnistust ka gaasi hind, mis on praktiliselt sama, mis Hollandi gaasibörsil. "See, et hind sama on, on päris märkimisväärne. Nii et meil gaasivarustusega otseselt probleeme küll ei ole," rääkis Allikson.

Tema sõnul on ka Euroopas gaasi vastuvõtuvõimekust päris massiivselt juurde tulnud, on piisavalt gaasiterminale, maailmas on piisavalt LNG-d, mis kindlasti tulevad nõudluse korral ka Euroopasse, mis tähendab, et gaasivarustusega probleeme ei ole, küsimus on alati hinnas.

"Mõnel hetkel võib tekkida lihtsalt vajadus kedagi üle maksta, reeglina me konkureerima Aasiaga ja siis see jälle mõjutab hinda," tõdes ta.

"Aga praegune hinnatase on ka selline, et see ei soodusta otseselt tarbimist. Gaasi tarbimise suurenemine on tulnud neil hetkedele, kui seda on kasutatud elektri tootmiseks, kui tuult ei olnud. Aga kõiges muus osas – tööstus tarbib vähem gaasi, tööstusel ei lähe hästi Euroopas ja seda ka sel põhjusel, et gaasi hinnad nii kõrged on," selgitas Allikson. "Hinnad on suhteliselt kõrged ja tarbijatele see ei meeldi. Võrreldes kriisiajaga on hinnad küll palju madalamad, aga kriisieelsel ajal olid hinnad praegusega võrreldes siiski poole madalamad."

Kommenteerides elektri hinda, märkis Allikson, et see sõltub sama moodi paljudest sisenditest – kui taastuvelektrit on palju, siis on hind madalam, gaasiga tootes kallim.

"Esimese kvartali keskmine prognoos püsib meil 100 euro juures MWh-st, taastuvelektri tootmise vahendeid tuleb juurde ja Estlink 2 töötab. Nii et talvele vastuminek ei ole kuidagi erinev eelmise aasta talvest," ütles Allikson, kelle sõnul oleneb ka siin palju ilmast.

"Üldiselt tuleb vaadata Saksamaa poole, kui seal hinnad tõusevad, siis see mõjutab ka meid. Meie viimaste päevade kõrged hinnad on just Saksamaa pärast, sest sinna see elektrienergia liigub. Seda varustavad elektriga teised piirkonnad, eelkõige Põhjamaad, ja üks osa sellest on ka Lõuna-Rootsi, mille kaudu on Leedul kaabliühendus ja praegu väga paljudel tundidel liigub Leedust elekter just Rootsi poole ja Saksamaa Rootsi kaudu veab meie hindu üles," selgitas Allikson.