"Eesti endine peaminister alustab alles oma esimest nädalat EL-i tippdiplomaadina, kuid näitab juba uut lähenemist sellele rollile võrreldes oma eelkäija, Hispaania sotsialisti Josep Borrelliga," märkis Politico oma hommikuses uudisteülevaates.

Lühidalt öeldes seisneb uus lähenemine keskendumises Euroopa Liidu naabrusele, mitte Lähis-Idale ja seda kõike tehakse ise otse eesliinilt, märkis Politico ning tõi välja kaks teemat, millega Kallas 1. detsembril alanud ametiajal on jõudnud juba tegelda.

Esmalt tõi Politico esile Kallase postituse sotsiaalmeedias, milles ta hoiatas Gruusia läänesuunalisest orientatsioonist loobunud valitsevat parteid protestijate suhtes vägivalda kasutamast, märkides, et see toob EL-i poolt kaasa otsesed tagajärjed.

We stand with the Georgian people and their choice for a European future.

We condemn the violence against protesters & regret signals from ruling party not to pursue Georgia's path to EU and democratic backsliding of the county.

This will have direct consequences from EU side.

— Kaja Kallas (@kajakallas) December 1, 2024

Küsimusele, millele Kallas võib viidata, ütlesid kaks diplomaati Politico ajakirjanikele, et seda võib tõlgendada kui sanktsioonide kehtestamist valitsuspartei Gruusia Unistus liikmete vastu, kes on käskinud protestid jõuga maha suruda. Kui see nii on, siis oleks järgmine EL-i välisministrite kohtumine Brüsselis 16. detsembril sobiv aeg sellise sammu tegemiseks, ütles üks diplomaat. Teine märkis, et sanktsioonide kava võib esitada igal ajal – näiteks juba sel nädalal –, et need hiljem kinnitada.

Politico tõi ka esile Leedu välisministri Gabrielius Landsbergise pühapäeval avalikustatud plaani, mille kohaselt Leedu, Läti ja Eesti ei jää EL-i ootama ning kehtestavad riiklikud sanktsioonid nende vastu, kes andsid käsu meeleavaldajate mahasurumiseks. "Demokraatia vastased ja inimõiguste rikkujad ei ole meie riikides teretulnud," kirjutas ta.

Sama teatas ka Eesti välisminister Margus Tsahkna, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et Balti riigid leppisid kokku, et kehtestavad sanktsioonid protestijate vastu politseijõud saatnud Gruusia juhtidele.

The three Baltic States jointly agreed to impose national sanctions against those who suppressed legitimate protests in #Georgia.

Opponents of democracy & violators of human rights are not welcome in our countries.

— Margus Tsahkna (@Tsahkna) December 1, 2024

Teine võimalus oleks peatada 2017. aastast kehtinud viisavabaduskokkulepe Gruusiaga, mis võimaldab grusiinidel viibida kuni kolm kuud EL-is viisavabalt. Ehkki mõned väidavad, et see mõjutaks rängalt ka Euroopa-meelseid grusiine, paistab praegu meelsus kalduvat karmimate meetmete kasuks, mis peaks Gruusia võimudele näitama, kui kulukas oleks Thbilisi loobumine EL-ist kõigile riigis, kus enamus on kindlalt Euroopa-meelne, kirjutas väljaanne.

"Gruusia on kandidaatriik, mis tähendab, et neil on kohustusi, aga ka EL-il on kohustusi, eriti riigis toimuvate sündmustega tegelemisel ja neile reageerimisel," märkis anonüümne diplomaat Politicole, viidates tema sõnul äärmiselt murettekitavatele sündmustele, mille taga on riigi juhtkond.

Teise muutusena, mis EL-i välispoliitikas seoses Kallase ametisse asumisega tuleb, on Politico välja toonud Ukraina.

"Kallas on võtnud omaks uue kõneviisi Ukraina suhtes, kuhu ta nädalavahetusel EL-i kõrge esindajana oma esimese välisvisiidi tegi. Kui seni on olnud üldiselt aktsepteeritud seisukoht, et Euroopa seisab Kiievi kõrval "nii kaua, kui seda on vaja" – mis aga jätab vastuseta küsimuse, mis on "see" –  siis Kallas kirjutas sotsiaalmeedias: "Euroopa Liit tahab, et Ukraina selle sõja võidaks." See võib tunduda väike vahe, kuid pühendumuse osas on see tohutu erinevus," rõhutas Politico.

It is a privilege to be in Kyiv alongside @eucopresident Costa and Commissioner Kos.

In my first visit since taking up office, my message is clear: the European Union wants Ukraine to win this war.

We will do whatever it takes for that. pic.twitter.com/swv1ZVAlyL

— Kaja Kallas (@kajakallas) December 1, 2024

Väljaanne küsib, kas kõik on sellega nõus ning vastab ise, et see on ebaselge.

Seisukohtadega Ukraina võidu ja Gruusiale sanktsioonide kehtestamise teemal märgistab Kallas oma ambitsioonide ulatust ja paneb oma pitseri EL-i välispoliitikale, ehkki tema avaldused ei ole veel saanud 27 liikmesriigi heakskiitu, märkis Politico. Sarnane tegevus pani Iisraeli suhtes kriitikat teinud Borrelli konservatiivide kriitika alla, kes rõhutasid, et tolle seisukohad ei esinda EL-i.

Samas on Kallase tegevus erinev Borrelli omast, kommenteeris üks diplomaat, kes nimetas seda peaministri meetodiks. Erinevus seisnevat selles, et Kallas üritab asju edendada küsimustes, kus ta näeb võimalust potentsiaalseks poliitiliseks üksmeeleks. "See on peaministri meetod. Panete midagi poliitilise avaldusena hõljuma ja määrate sellega päevakorra. See on erinevus," lisas diplomaat.

"Kallasest ei saa häbelikku lillekest. Kui teised volinikud on alustanud üliettevaatlikult, siis Kallas toob oma uude ametisse riigimehe energiat. Aga kõik ei pruugi sellest vaimustuda," tõdes Politico lõpetuseks.