Olulised sündmused 4. detsembril:

- Segadused Lõuna-Koreas: opositsioon nõuab presidendi tagasiastumist;

- Lõuna-Korea poliitiline tulevik on ebaselge;

- Lõuna-Korea lähimad liitlased ja naabrid jälgivad olukorda tõsise murega.

Segadused Lõuna-Koreas: opositsioon nõuab presidendi tagasiastumist

Lõuna-Korea ühiskonda tabas teisipäeval võimas torm, kuna president Yoon Suk-yeol kuulutas ootamatult välja sõjaseisukorra. Seejärel pidi ta sõjaseisukorra laialdase hukkamõistu järel tühistama, opositsioon süüdistab teda nüüd riigipöörde plaanis ning nõuab presidendi tagasiastumist. 

Saaga algas teisipäeva õhtul (Eesti aja järgi umbes kell 16.00), kui enamik korealasi plaanis minna magama.

President Yoon Suk-yeol tegi siis televisiooni vahendusel pöördumise ja kuulutas välja erakorralise sõjaseisukorra.

Segadused kestsid terve öö, parlament hääletas lõpuks sõjaseisukorra maha ning president teatas ka ise mõni tund hiljem, et sõjaseisukord tühistatakse.

Yoon Suk-yeoli viimase aja tegevus ja tulevik tekitavad nüüd aga üha rohkem küsimusi. Tema poliitiline tulevik on ebaselge, Lõuna-Korea poliitikas on tormilised ajad ning pole veel selge, mis saab edasi. 

Lõuna-Korea opositsioon lubas kolmapäeval esitada presidendile ülestõususüüdistuse, lääneriikides elavad Korea eksperdid on üldjuhul sõnatud ja ja šokeeritud

Näiteks Turu ülikooli Ida-Aasia uuringute professor Sabine Burghart ütles, et talle tulid teisipäevased sündmused üllatusena, vahendas Yle. 

"See on Lõuna-Korea demokraatia jaoks väga halb päev," ütles Burghart. 

Burghart tõi siiski välja, et mitmed tema kolleegid on Lõuna-Korea demokraatia nõrgenemise eest hoiatanud juba pikemat aega. 

Segasesse loosse üritavad selgust tuua ka lääneriikides tegutsevad suured väljaanded. Telekanal CNN toob välja, et Lõuna-Korea on olnud juba mitu kuud poliitilises ummikseisus. 

Endine prokurör Yoon ise astus ametisse 2022. aastal, tänu skandaalidele on tema toetus aga järsult langenud. Konservatiivne Yoon sattus mitmes küsimuses opositsiooniga vastuollu. President tahab langetada makse ja leevendada regulatsioone. 

Teisipäeval süüdistas ta opositsiooni, et see üritab tagandamise menetlustega valitsuse tööd halvata. Ta pöördus juba varem jõustruktuuride poole, et suruda riigis maha arvamused, mida ta pidas valeinformatsiooniks. 

Küsimusi tekitab eelkõige prokuröride tegevus. Opositsioon leiab, et neil pole õnnestunud esitada süüdistust Yooni naisele, kes on sattunud mitmesse skandaali, kriitikud süüdistavad teda veel turuga manipuleerimises. 

Lõuna-Korea poliitiline tulevik on ebaselge

Presidendi kantselei teatel on Yooni kantseleiülem ja rohkem kui 10 presidendi abi esitanud  tagasiastumisavalduse. Lõuna-Korea peamine opositsioonipartei teatas kolmapäeval, et esitab Yoon Suk-yeolile ja teistele kõrgetele julgeolekuametnikele süüdistuse ülestõusus.

"Me esitame süüdistused ülestõusus president Yoonile, tema kaitse- ja siseministrile ning peamistele sõjaväe- ja politseitegelastele, kes olid asjaga seotud, sellised nagu sõjaseisukorra komandör ja politseiülem," teatas Demokraatlik Partei avalduses.

Partei lisas, et tegutseb ka presidendi tagandamiseks.

Yooni enda partei juht kutsus üles ka kaitseministrit tagandama. Lõuna-Korea ametiühingute liit teatas kolmapäeval, et selle liikmed alustavad üldstreiki, kuniks Yoon tagasi astub. Kolmapäeva hommikul olid parlamendihoone juures endiselt politseinikud. 

Kolmapäeva päeval selgus, et kaitseminister esitas lahkumisavalduse.

"Olen võtnud täieliku vastutuse kõigi sõjaseisukorraga seotud asjade eest ja esitanud presidendile lahkumisavalduse," teatas Lõuna-Korea kaitseminister Kim Yong-hyun.

Lõuna-Korea lähimad liitlased ja naabrid jälgivad olukorda tõsise murega

Jaapani peaminister Shigeru Ishiba teatas, et riik jälgib olukorda Lõuna-Koreas tõsise murega.

Valge Maja teatas kolmapäeva varahommikul (Eesti aja järgi), et USA tunneb kergendust Lõuna-Korea presidendi Yoon Suk-yeoli "suunamuutusest" pärast sõjaseisukorra kehtestamist.

Julgeolekunõukogu teatas varem, et on Lõuna-Koreas "hargnevate sündmuste pärast tõsiselt mures".