Oluline neljapäeval, 5. detsembril kell 19.25:

- Zelenski: Punane Rist ja ÜRO ei aita ukrainlasi Venemaalt koju tuua;

- Ametnik: Ukraina lükkab tagasi üleskutse mobilisatsiooniiga langetada;

- Šmõhal: Harkivi oblasti varjendid on pea sajaprotsendiliselt valmis;

- Blinken süüdistas Venemaad Ukraina sõja eskaleerimises;

- Venemaa teatas Ukraina droonirünnakust polügoonile, kust Vene väed tulistasid välja nn Orešniku raketi;

- Ukraina delegatsioon kohtus USA-s Trumpi meeskonnaga;

- Zelenski kuulas ettekandeid rindelt ja Venemaa lähimatest plaanidest;

- Ukraina õhutõrje tõi 44 droonist alla 30;

- Holland eraldab Ukraina toetuseks veel 22 miljonit eurot;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit.

Zelenski: Punane Rist ja ÜRO ei aita ukrainlasi Venemaalt koju tuua

ÜRO-st ja Punasest Ristist ei ole olnud kuigi palju abi, et Venemaal vangis olevaid ukrainlasi koju tuua, rääkis Ukraina president Volodõmõr Zelenski.

"Kas me saame praegu palju abi organisatsioonidelt nagu ÜRO või Rahvusvaheline Punase Risti Komitee Venemaal hoitavate Ukraina vangide kaitsmises ja tagasituleku kindlustamises? Tegelikult ei saa," ütles Zelenski.

Kiievi sõnul on Venemaal vangis tuhandeid Ukraina tsiviilisikuid, nende seas poliitikud ja ajakirjanikud, kelle Vene väed pidasid kinni pärast täiemahulise agressioonisõja algust veebruaris 2022. aastal.

"Me näeme kui iseäranis nõrk on maailma vastus sellele, mida Venemaa teeb ukrainlastest vangidega," lausus Zelenski.

Ta märkis, et vangistuses on vähemalt kuus linnapead ja kogukonnajuhti.

Sel nädalal kinnitasid ametnikud, et märtsis 2022 vangi langenud Dniprorudne linnapea Jevhen Matvejev piinati vangis olles surnuks.

Oktoobris suri Vene vangistuses Ukraina ajakirjanik Viktoria Roštšõna, kes peeti kinni okupeeritud Ida-Ukrainas tööülesandeid täites.

Lisaks on okupeeritud aladelt Venemaale küüditatud tuhandeid lapsi. Märtsis 2023 andis Rahvusvaheline Kriminaalkohus (ICC) sellega seoses välja vahistamismääruse Vene režiimi juhi Vladimir Putini ja tema laste õiguste ombudsmani Maria Lvova-Belova suhtes, kahtlustades neid laste küüditamise sõjakuriteos.

Ametnik: Ukraina lükkab tagasi üleskutse mobilisatsiooniiga langetada

Ukraina ei langeta mobilisatsiooniiga praeguselt 25 eluaastalt, ehkki seda kutsub üles tegema Kiievi oluline liitlane USA, ütles kõrge ametnik neljapäeval AFP-le.

"Meie seisukoht selles küsimuses on nii selge kui võimalik – me ei langeta mobilisatsiooniiga," ütles anonüümseks jääda soovinud ametnik.

Mobilisatsioon on Ukrainas äärmiselt tundlik teema. Armee värbajad liiguvad mööda linnatänavaid ja on korraldanud reide Kiievi restoranidesse ja baaridesse kontrollimaks, kas mobilisatsioonieas mehed on end võimude ees arvele võtnud.

President Volodõmõr Zelenski langetas mobilisatsiooniea sel aastal 27 aastalt 25 eluaastale, kuid edasisele langetamisele on ta vastu seisnud.

Šmõhal: Harkivi oblasti varjendid on pea sajaprotsendiliselt valmis

Ukraina peaminister Denõss Šmõhal ütles, et Harkivi oblasti varjendite ehitustööd on peaaegu sajaprotsendiliselt valmis.

"Töö valmiduse aste on 99,9 protsenti. Ehitati valmis ja varustati umbes 800 tugipunkti," ütles Šmõhal Harkivi oblastis toimunud valitsuse istungil.

Peaminister märkis, et kaitseministeerium sai ülesande tagada, et kõik varjendid oleksid vee ärajuhtimiseks varustatud kuivendussüsteemidega.

Blinken süüdistas Venemaad Ukraina sõja eskaleerimises

USA välisminister Antony Blinken süüdistas neljapäeval Vene välisministrit Sergei Lavrovi väärinfo edastamises ja Moskvat Ukraina sõja eskaleerimises.

Mõlemad võtavad osa Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) tippkohtumisest Maltal, mis on Lavrovi esimene visiit Euroopa Liidu riiki pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal.

"Mul on kahju, et meie kolleeg härra Lavrov lahkus ruumist ega austanud mind meie kuulamisega, kuigi meie kuulasime teda. Loomulikult on meie Vene kolleeg väga osav uputama oma kuulajaid väärinfo tsunami alla," ütles Blinken.

"Aga ärgem laskem end lollitada ja ärgem laskem temal ega kellelgi teisel end lollitada. Asi ei ole ega ole kunagi olnud Venemaa julgeolekus. See on härra Putini imperiaalne projekt Ukraina kaardilt kustutamiseks."

"Üks meie kolleegidest rääkis eskalatsioonist. Tal on õigus. Räägime eskalatsioonist," jätkas Blinken, tuues esile Vene poolel sõdivad Põhja-Korea sõdurid ning käimasoleva rünnakutelaine Ukraina energiarajatistele.

Blinkenil ja Lavrovil ei ole Maltal kavas omavahelist kohtumist.

Venemaa teatas Ukraina droonirünnakust polügoonile, kust Vene väed tulistasid välja nn Orešniku raketi

Ukraina droon ründas Lõuna-Venemaal Astrahani oblastis asuvat sõjaväepolügooni Kapustin Jar, kust Vene väed tulistasid Dneprisse raketi nimega Orešnik, vahendas Unian.

"Ukraina droon üritas rünnata Astrahani oblastis asuvat Kapustin Jari katsepolügooni – just seda kohta, kust uus keskmaarakett Orešnik välja lasti," kirjutab üks Kremli-meelne Telegrami kanal.

Väidetavalt tulistas drooni alla kohalik õhutõrjesüsteem mõne meetri kaugusel territooriumi sissepääsust, põhjustades lööklaine, mis kahjustas väravat.

Ukraina delegatsioon kohtus USA-s Trumpi meeskonnaga

Ukraina delegatsioon tegi visiidi Washingtoni ja kohtus seal järgmise USA presidendi Donald Trumpi meeskonnaga. Trumpi meeskonda esindasid tulevane rahvusliku julgeoleku nõunik Mike Waltz ja Ukraina tulevane erisaadik Keith Kellogg. 

Nii Waltz kui ka Kellogg hakkavad mängima võtmerolli tulevases Trumpi administratsioonis.

Uudisteagentuur Reuters teatas, et Ukraina delegatsiooni juhtis president Volodõmõr Zelenski büroo ülem Andri Jermak. Delegatsiooni kuulusid väidetavalt veel kaitseminister Rustem Umerov ja majandusminister Julija Svõrõdenko. 

Arutelude kohta konkreetseid üksikasju saadaval veel pole. Trumpi meeskond ei vastanud uudisteagentuuri Reuters kommentaaritaotlustele. 

Ajaleht The Wall Street Journal kirjutab, et aruteludega ühines ka tulevane asepresident J.D. Vance.

Trump ise on lubanud sõja lõpetada ja Kellogg on esitlenud Trumpile rahuplaani, mis sisaldas lahingutegevuse külmutamist praeguste rindejoonte järgi. Ukraina ei saaks pikka aega ühineda NATO-ga, kuid USA jätkaks sõjalise abi saatmist Ukrainale ning annaks Kiievile julgeolekugarantiid, et vältida Venemaa edasist agressiooni. 

Ukraina õhutõrje tõi 44 droonist alla 30

Neljapäeva kella 8.30 seisuga olid Ukraina õhutõrjejõud 44 mehitamata õhusõidukist, mille Vene okupatsioonivägi välja saatis, alla tulistanud 30.

Ukraina õhujõud teatasid neljapäeva hommikul Telegramis, et tosin drooni läks kaduma ja üks väljus Ukraina kontrolli alusest õhuruumist Valgevene suunas.

Vaenlase droonid tulistati alla Kiievi, Harkivi, Poltava, Sumõ, Tšernihivi, Tšerkassõ, Kirovohradi, Žõtomõri, Vinnõtsja, Hmelnõtskõi ja Odessa oblastis.

Zelenski kuulas ettekandeid rindelt ja Venemaa lähimatest plaanidest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kuulas kolmapäeval ära Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsuse juhi Kõrõlo Budanovi ettekanded olukorrast rindel ja vaenlase lähiaja kavatsustest.

"Sõrskõi tegi aruande olukorrast rindel, meie sammudest piirkondade tugevdamiseks ja lahingüksuste varustamisest. Samuti Kurski operatsioonist. Budanov rääkis Venemaa lähituleviku kavatsustest ja olukorrast Süürias ehk kuidas jõudude vahekorra muutumine Süürias võib muuta globaalseid olusid," rääkis president igaõhtuses videopöördumises rahvale.

Lisaks tõi riigipea välja raporti Gruusia olukorra kohta.

"Ja see Gruusias pole muidugi ainult ühe rahva ja mitte ainult meie piirkonna probleem ehk kuidas Gruusia praegune valitsus sunnib riiki ilmselgele sõltuvusele Venemaast. See on lihtsalt häbiväärne, mida nad oma rahva vastu teevad. Ja kui Moskva kiidab seda valitsust Gruusias, siis see näitab selgelt, kelle heaks nad Thbilisis töötavad ja kelle nimel proteste laiali ajavad. Kindlasti mitte Gruusia jaoks," märkis Zelenski.

Holland eraldab Ukraina toetuseks veel 22 miljonit eurot

Hollandi välisminister Caspar Veldkamp teatas kolmapäeval otsusest eraldada Ukraina kaitse- ja küberjulgeolekusse täiendavalt 22 miljonit eurot.

"Eilsel NATO-Ukraina nõukogul rõhutasin Ukraina sõjalise võimekuse tugevdamise tähtsust. Holland eraldab NATO kaudu Ukraina õhukaitse- ja kübervastupidavuse projektidele lisaks 22 miljonit eurot," kinnitas välisminister.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1580 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 748 950 (võrdlus eelmise päevaga +1580);

- tankid 9506 (+13);

- jalaväe lahingumasinad 19 472 (+22);

- suurtükisüsteemid 21 023 (+21);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1253 (+0); 

- õhutõrjesüsteemid 1020 (+1);  

- lennukid 369 (+0);

- kopterid 329 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 19 977 (+31);

- tiibraketid 2855 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 30 843 (+97);

- eritehnika 3630 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.