Töötajate esindusorganisatsioonide ettepanek on anda sotsiaalpartneritele seadusega õigus leppida tööalased erisused kokku sektori- või ettevõttepõhistes kollektiivlepingutes, kus erisustest tulenevat kahju on võimalik kompenseerida muude tagatistega, teatas ametiühingute keskliit reedel.

Allakirjutanute hinnangul jätavad planeeritavad muudatused nagu näiteks muutuvtunniga lepingud ja puhkeaja lühendamine, töötaja kui tööturu nõrgema osapoole tööandja omavoli vastu kaitseta. Eelnõu kahjustab ametiühigute sõnul tugevalt töötajate huve, mistõttu tahavad ametiühingud, et valitsus peataks menetluse ja alustaks sotsiaalpartneritega läbirääkimisi kompromisside leidmiseks.

Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) juht Kaia Vask ütles, et töölepingu seaduse muutmisel on ametnikud sel korral eiranud sotsiaaldialoogi aluspõhimõtet, mille kohaselt on sotsiaalpartneriteks Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Ametiühingute Keskliit.

"Välja kujunenud olukorras saab olla lahenduseks vaid töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu menetluse peatamine ja sotsiaalpartneritega kompromissiks läbirääkimistega alustamine," lisas Vask.

Ühispöördumises tsiteeritud Eesti Arstide Liidu president Neeme Tõnisson ütles EAKL-i teatel, et suure koormusega töötavatele arstidele on piisav puhkeaeg hädavajalik ja selle lühendamine lubamatu, kuna väsinult töötades võib halveneda ravi kvaliteet.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu esimees Jüri Lember nimetas eelnõu järjekordseks näiteks ebakompetentsest seadusloomest. "Töötajate jaoks arusaamatud muutuvtunnid on nagu vesi tööandjate veskile, sest saadakse võimalus oma ettevõttes töö korraldamiseks viisil, mil ei pea sageli töötajale enam isegi palka maksma," ütles ta.

"Paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise vabatahtlikkus on näiline, kuna tööle asumisel antakse töötajale tihti lepingutingimused ette stiilis "Võta või jäta.". On tõenäoline, et seadusemuudatustega võidakse sundida täistööajaga töötajaid osalisele, sealhulgas paindliku tööajaga tööle. Lisaks ei jäta vastandlikud seadusesätted töötajale võimalust lisatööst loobuda," ütles Eesti Teatriliidu esimees Gert Raudsep.

Ühispöördumisele on alla kirjutanud: Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Arstide Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Teatriliit, Eesti Õdede Liit ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.

Majandusministeeriumis (MKM) valminud eelnõu annab võimaluse leppida töötajaga lisaks tavapärastele töötundidele kokku kuni kümne lisatöötunni tegemises nädala jooksul. Eelnõu kohaselt saaks lisatundides kokku leppida töötajaga, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust, on vanaduspensioniealine või jäänud enne tähtaega pensionile, on vähenenud töövõimega või kellele kollektiivleping näeb ette paindliku tööaja kokkuleppe sõlmimise võimaluse.

Statistikaameti andmetel töötas eelmisel aastal osaajaga ligi 105 000 inimest ehk ligi 15 protsenti kõigist hõivatutest.