Aastaga on kaubad läinud 2,5 protsenti ja teenused 5,6 protsenti kallimaks
Eesti tarbijahinnaindeks tõusis võrreldes eelmise aasta novembriga 3,7 protsenti, teatas statistikaamet. 2023. aastaga võrreldes olid kaubad 2,5 protsenti ja teenused 5,6 protsenti kallimad.
Novembris võrreldes oktoobriga langes tarbijahinnaindeks 0,4 protsenti.
Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul mõjutasid novembris tarbijahinnaindeksi langust võrreldes oktoobriga peamiselt odavamad rahvusvahelised lennud ja puhkusereisid, mis olid oktoobris koolivaheaja tõttu kallimad.
"Samuti mõjutasid indeksit oktoobriga võrreldes odavam üür ja elekter. Eelmise aasta novembriga võrreldes kergitasid indeksit enim toidukaupade ning telefoniteenustega seotud hinnatõusud," selgitas Veski.
Toidukaupadest on aastaga kallinenud mittealkohoolsed joogid (19,6 protsenti) ning puuviljad (13 protsenti), aga ka šokolaad (21,8 protsenti) ja kohv (16,6 protsenti). Odavnenud on suhkur (26 protsenti), värske köögivili (4,7 protsenti) ning linnuliha (4,6 protsenti).
Bensiin oli tulenevalt maailmaturu hinnalangusest 7,1 protsenti ja diislikütus 8,8 protsenti odavam kui 2023. aasta novembris. Elekter oli börsihinna languse tõttu 4,6 protsenti odavam.
Ökonomist: aasta keskmine hinnatõus tulebki umbes neli protsenti
Bigbanki peaökonomist Raul Eamets ütles novembri hinnamuutusi kommenteerides, et sideteenuste kiire hinnakasv võiks pälvida konkurentsiameti huvi või vähemasti tarbijakaitse huvi. Sideteenuste hinnad on kasvanud aastaga 10,4 protsenti
"Et inflatsioon oli novembris natuke madalam kui oktoobris, sellest ei tohi lasta ennast ära petta. Hinnatõus lihtsalt aeglustus natuke, hinnad kasvasid ikka edasi," ütles Eamets.
"Pea neljaprotsendiline hinnatõus on kaks korda kõrgem sellest, mida Euroopa Keskpank normaalseks peab," lisas Eamets. "Selle aasta keskmine hinnatõus tulebki umbes neli protsenti ja paraku jätkub hinnatõus tänu maksude tõusule samas tempos ka järgmisel aastal.
Luminori peaökonomist Lenno Uusküla ütles, et kolme kuuga on hindu tõstetud 0,7 protsendi võrra, mis teeb aastaseks inflatsioonitempoks 2,8 protsenti.
"Kui välja jätta sesoonsed kõikumised, siis novembris kallinesid kõige rohkem alkohol ja tubakas, seda 0,9 protsendi võrra ja hindu tõsteti piiritusjookidel ja õllel. Toit ja mitte alkohoolsed joogid kallinesid 0,6 protsendi võrra. Hindu tõsteti kalatoodetel, rasvadel ja suhkrul. Kallimaks läksid ka kohv ning lihatooted. Toidu kallinemine on jätkuvalt probleem perede hakkamasaamisel," lisas Uusküla.
"Kuigi november tõi veidi leevendust, siis jätkavad hinnad Eestis liiga suure tempoga kasvamist. Nii ettevõtete kui valitsuse prioriteet peaks olema leida võimalusi hindu mitte tõsta ja võimalusel neid alla tuua," ütles Uusküla. "Tarbijatel aga oluline näidata välja, et odavamad hinnad on nende jaoks olulised ja teha valikuid selle järgi. See aitab Eesti majandusel paremini jätkuvast majanduse august välja tulla."