Rain Palmiste: tarbija kindlustunne on madal ja madalamaks muutub
Eesti tarbija kindlustunne on madal ning trend näitab liikumist allapoole. Uuel aastal on kuni viiendik tarbijatest võimeline antud olukorras säästma ja kulutama samaväärselt, kolm viiendikku ilmselt kohaneb uue olukorraga, aga ülejäänud viiendik peaks sisuliselt hambad varna riputama, sest jääb hätta, kirjutab Rain Palmiste.
Mis meid siis järgmisel aastal ees ootab? Hinnatõus. Tarbimismaksud, tulumaksu tõus ning praegugi naaberriikidest kõrgem inflatsioon lisab survet töötasudele, mis omakorda hoogustab hinnakasvu.
Jaekaubanduse mahud on vähenenud juba nii pikalt, et varsti tuleb varbad appi võtta, et langemise kvartaleid kokku lugeda. Vähe sellest, et sisendhinnad nii tootjatel kui ka maaletoojatel uuel aastal kasvavad, seda nii regulatiivsete kui ka toormete hinna kasvu tõttu, siis survestab jaekaubanduse mahu vähenemine tootjaid ja maaletoojaid veelgi hindu kasvatama, sest ühe toodetud ühikuga peab järjest suuremat kulubaasi katma.
Kohviubade ja kakao hinnatõus pole enam kellelegi uudiseks, või hinnad on peale ajutisi tarneraskusi tõusnud ja mõnel toiduainegrupil võib veel seista ees toormete tõttu hinnatõus.
Lihtne pole ka jaemüüki tegevatel koostööpartneritel, mured on sarnased. Maksutõusude tõttu leibkondade olukord kohe kindlasti paremaks ei lähe, maksud kasvavad ja järgmisel aastal nagu pärmi peal.
Reformierakonna kunagine valimisloosung viia Eesti "viie jõukaima Euroopa riigi hulka" täitub väga suure tõenäosusega järgmisel aastal toiduainete käibemaksu suuruses ja toiduainete hinnatasemes. Vaid üks riik euroliidus omab siis meist kõrgemat toiduainete käibemaksumäära, see on Taani. Väikese kõrvalepõikena peab mainima, et Taani per capita ostujõuga korrigeeritud sisemajanduse kogutoodang on pea 50 protsenti kõrgem kui Eestil.
Eesti tarbija suhtumine ülatoodusse on juba näha. Konjunktuuriinstituudi tarbijabaromeetri teise ja kolmanda kvartali numbrid ütlevad meile, et järjest vähem inimesi leiab, et nende pere majanduslik olukord muutus paremaks või jäi samaks eelneva 12 kuu jooksul.
Näitlikustame: kui juunikuus arvas 12,9 protsenti leibkondadest, et nende majanduslik olukord on parem ja 34,7 protsenti leibkondadest, et see on jäänud samaks, siis samad näitajad olid septembriks juba 9,9 protsenti ja 32 protsenti.
Kui helgemat tulevikku uskus juunis veel 13,2 protsenti vastanutest, siis septembris oli sama näitaja 9,9 protsenti. Majandusliku olukorra samaks jäämist uskus juunis veel 37,6 protsenti, kuid septembri näitajad on kukkunud lausa 27,5 protsendi juurde. Üle poole annab hävitava hinnangu Eesti elule tuleviku 12 kuu vaates, vastates, et aasta pärast on elu siin palju halvem kui praegu.
Valitsuse liikmed on nendele arvudele andnud vastulöögi öeldes, et konjunktuuriinstituudi viimast uuringuperioodi ei peaks arvestama, sest alles viimasel kuul ja peale seda võeti vastu positiivsed otsused seoses riigieelarvega.
Vaadates uuel aastal lisanduvaid ja kasvavaid makse julgen arvata, et need tarbimises kindlustunnet juurde ei anna. Selge on see, et väheneb inimeste pangakontole laekuv summa ning poole aasta pealt tõuseb käibemaks. Lisandub automaks ja kui kohalikud omavalitsused kätt ette ei pane, siis kasvab ka maamaks.
Kas midagi on ka hästi? Muidugi on mõnede tarbijate jaoks rõõmusõnumeid. Euribor on kahanenud ning vähenenud kodulaenu või automaksu liisinguga seoses on osal tarbijatel suurenenud vabalt planeeritav sissetulek.
Veel on positiivne see, et natuke üle kümne protsendi töötavatest inimestest otsustas tõsta oma säästmismäära ehk suurendas endapoolset makset pensioni teise sambasse vastavalt neljale või kuuele protsendile seniselt kahelt brutopalgast. Teisalt, vaadates tarbijabaromeetrit, siis säästudest katab olemasolevaid kulusid 14,1 protsenti leibkondadest ja võlgu elab 4,5 protsenti. Ning needki näitajad on võrreldes juuniga kasvanud. Ühel hetkel saab võõras raha otsa ehk ei saa enam laenata ja sukasäär ka tühjaks ning mis siis edasi?
Ei saa muidugi kiitmata jätta valitsuse otsust loobuda suhkrumaksust ning pakendite osas muutusid seadusepügalad pakendikäitlejate jaoks kenamaks, kuid viimase osas on paljusid nüansse, mille kohta prügiettevõtjad on maininud, et nad ei saa aru, kuidas kalkulatsioone teinud ametnikud sellised arvud on saanud.
Lõpetan positiivse noodiga. Pudel viina küll kallineb alkoholiaktsiisiga, aga mitte algselt hirmutatud mahus, sest aktsiisi täiendavast tõusust loobuti. Proosit ja head vana aasta lõppu!
Toimetaja: Kaupo Meiel