Koidula muuseumi talviselt võluvas aias helendavad aknad. Aga need pole tavalised aknad. Nimelt viib iga aken ühe Hans Christian Anderseni tuntud muinasjutu sisse.

"Esimest korda eestlased tutvusidki ju tänu Lydia Koidulale Anderseni loominguga ja muinasjuttudega," rääkis muuseumi juhataja Aet Maatee. "1866 Postimehe lisas number 25 ilmus esimene Anderseni muinasjutt tõlgituna ja see oli "Sukanõel"."

Idee sellist näitust teha sai aga esmalt alguse hoopis sellest, et Pärnu muuseumi akende vahetusel tuli mõte vanu aknaid kuidagi taaskasutada. Kunstilise lahenduse leidmisel saadi aga inspiratsiooni sellest, et Andersen oli ka harrastuskunstnik.

"Andersen ju ise armastas ka neid paberlõikeid teha ja joonistada ja see ongi tegelikult nagu siis kaasaegne Andersen. Iga aken on nagu meistriteos," lausus Maatee.

Muinasjutuaknad ärkavad ka ellu, sest lugusid jutustatakse lastele muuseumi muinasjutuõhtutel. Muinasjutuakendele lisaks näeb aga näitusel ka nostalgilist vaateakent ehk soovide kauplust.

"Meil kõigil lastel on natuke ikkagi kuskil mälupilt sellest, et kuidas nina vastu kauneid vaateaknaid jõulude ajal vaatasid," ütles Maatee. "Selle vaateakna taga on nagu läbi aegade laste soovid, mida siis omal ajal nagu sooviti. Omal ajal kindlasti, see ei olnud üldsegi väga ammu, oli ju suur asi, kui sa said jõuluks uisud."

Soovide laekasse saab aga panna just oma jõulusoovi. Näitust külastanud Sindi gümnaasiumi kolmanda klassi lapsed seda ka tegid. 

Koidula luuleridade järgi pealkirja saanud talvenäitus "Eks sa tule üle lume... minu aknalla" jääb avatuks 24. veebruarini.