Läti senine kaitsejõudude juht kindralleitnant Leonids Kalninš on teeninud sel kohal kaks ametiaega ehk kaheksa aastat. Jaanuari teisel poolel peaks uueks juhiks saama brigaadikindral Kaspars Pudans. Tal on seljataga üle 20 aasta teenistust kaitsejõududes, militaarharidust on ta omandanud Lätis, Eestis ja Prantsusmaal. Pudansil on bakalaureusekraad õigusteadustes ja magistrikraad kvaliteedijuhtimises.

"Riigi kohustusliku kaitseteenistuse arendamine ja reservüksuste moodustamine on üks minu eesmärkidest. Plaanin senisega võrreldes prioriteetide seadmisel ka muudatusi. Tähtsaim on meie tegutsemisvõimekus õhukaitses, vaenlase liikumise tõkestamisel ning veel suurem ja tugevam tulejõud. Need on minu eelistused," lausus Pudans.

"Kaitsejõudude komandöril on suur roll mitte ainult vägede ettevalmistamisel, vaid ka kogu ühiskonna kaasamisel ja koostööl omavalitsustega," ütles Läti president Edgars Rinkevics.

Hääletamine Läti kaitsejõudude uue komandöri üle on Läti seimis plaanitud veel sel aastal. Vastuseisu ei tohiks tulla, sest komisjon hääletas uue kandidaadi poolt üsna üksmeelselt.

"Võtame vastu riigi senist suurimat kaitse-eelarvet, kuid on selge, et soovid võivad olla suuremad ja veel suuremad. Kuid peame mõistma, et kõik kavandatu tuleb ka teostada. Võime küll anda palju raha, kuid seda tulemuslikult kasutada on päris raske. Siin on palju väljakutseid," lausus Läti seimi kaitse-, sise- ja korruptsioonitõrje komisjoni esimees Raiminds Bergmanis.

Zemessardze ehk Maakaitse juhina teab Kaspars Pudans, et Ukraina sõda on suurendanud lätlaste huvi oma riiki kaitsta.

"Eelkõige loodame neile, kes tulevad kaitseteenistusse vabatahtlikult. Kuid kui vaja, kasutame ka juhuslikku valikut. Kaitseteenistus on väga tähtis meie üksuste moodustamiseks. See on üks võimalus leida vajalikke inimesi. Kuid sel on oluline roll ka meie reservijõudude loomisel," lausus Pudans.

Pudans peab tähtsaks oma kaitsetööstuse arendamist ja tal on ideid ka Balti riikide kaitsekoostöö arenguks.

"Väljakutse on ühine areng, ühised hanked. Kuid loomulikult eeldab see põhjalikke läbirääkimisi iga riigi kaitsetöötuse arengu, võimekuse ja huvide üle," ütles ta.