65 aastat tagasi käiku lastud Balti elektrijaam oli kunagi maailma võimsaimaks põlevkivijaamaks, mille sihvakad korstnad olid Narva saabujatele kaugelt näha. Tänaseks on kuuest korstnast neli lammutatud, kuna energiaplokkide sulgemisega pole neid enam vaja.

Narva linnavalitsus taotleb kahe allesjäänud korstna tunnistamist kultuurimälestiseks, sest Narvale on need maamärgina sama olulised kui Oleviste kirik Tallinnale.

"Nende viimaste korstnate kadumine moonutaks Narva ja Narva ümbruse maastikku väga tugevalt. Ma võin üsna kindlalt lubada, et kui need korstnad saavad ühel päeval sama vanaks kui näiteks Oleviste kiriku torn, siis hakatakse neid hoidma ükskõik mis hinnaga püsti. Selleks, et need saaks nii vanaks, peab keegi enne seda midagi ette võtma," lausus Narva peaarhitekt Peeter Tambu.

Ka energeetikute jaoks on Balti jaama korstnad Narva sümboliks, kuid 180 meetri pikkuste korstnate hooldamine on kallis lõbu. Seepärast on neid alates 2005. aastast ka lammutatud.

"Tuleb tunnistada, et väga uhked rajatised, aga see, et neid veel kord hooldada, on ikkagi kulu küsimus. Ühe korstna kohta umbes 300 000 eurot. Iga kolme aasta tagant on vaja teha järelevalvet ja nii edasi. Meil on praegu tõesti raske aeg, raha ei jätku," ütles Enefit Poweri juhatuse liige Aleksandr Jefremov.

Muinsuskaitseamet pole Narva taotlusele veel vastanud. Vastust ootab ka Enefit Power, et aru saada, mida allesjäänud korstnatega edasi teha. Üks kahest korstnast teenindab viimast töötavat  energiaplokki, kuid teine korsten seisab jõude ja seda võiks kasvõi homme lammutama hakata.