Mida see režiimi kiire kukkumine näitab Venemaa mõjuvõimu kohta?

See näitab kõigepealt seda, et veel eile stabiilse ja kindlana tundunud autoritaarsed režiimid sulavad nagu kevadine lumi. Ja sellest maksab järeldusi teha kõigil autoritaarsetel liidritel. Eks Putin neid järeldusi on teinud. Sellepärast ta tõenäoliselt ka Assadile varjupaika pakkus. Aga strateegiliselt on see Venemaale muidugi tohutu tagasilöök. Venemaale tagasilöök, Iraanile tagasilöök. See on täiesti selge. Mis veel selge ei ole, on see, mis edasi saama hakkab. Ja siin on võimalikud nii positiivsed kui ka negatiivsed arengud.

Kuivõrd saab Süüria iseendaga hakkama ja kui palju peab kartma väliseid mõjutajaid?

Veel on vara öelda, aga esimesed märgid annavad alust väikeseks optimismiks.
Ma pean silmas eelkõige seda, et rahvusvahelisest uudisvoost jooksis läbi teateid selle kohta, et paljud Süüriast vahepeal põgenenud inimesed olid piiripunktides, et saada tagasi. On inimesed, kes teavad, mis koha peal toimub,
järelikult ei ole hirm selline, mis neid endiselt eemale hoiaks. Ja need kaadrid tänaõhtusest Süüriast paistavad ka olevat rahulikud. Ei ole toimumas täielikku kokkuvarisemist. Peaministri sõnu me kuulsime just ka "Aktuaalse kaamera" eetris. Paistab, et üleminek on niivõrd-kuivõrd stabiilne, sellises olukorras kui olla saab. Aga see kõik võib muidugi lähimatel päevadel muutuda, nii et tasub loota, et nendel, kellel täna on relvad ja kelle poolel paistab olevat edu, et neil jätkub tarkust, seda mitte kohe vägivalda uputada.

Miljoni dollari küsimus - kelle kätte läheb võim?

Loodetavasti läheb ta süüria inimeste kätte. Aga kuna Süüria on niivõrd mitmekesine riik, eriilmeline, mitmest rahvusest ja usustki koosnev, siis ma ei näe tegelikult teistsugust moodust kui mingisuguse üldrahvaliku kogu kokku kutsumine ja siis ühiselt edasise paika panemine, uue valitsuse moodustamine.
Kui keegi hakkab üritama jõuga ennast kehtestama, siis ma kardan, et kordub vägivald. Seda me keegi muidugi näha ei taha.

Me nägime seda, et välismaal elavad süürlased lähevad kodumaale tagasi. Kas Süüriast võiks tekkida mingi muu põgenikelaine Euroopasse näiteks?

Kui olukord läheb hullemaks, siis loomulikult. Ja see on ju üks neid põhjuseid, miks meie peame murelikult seda piirkonda jälgima, mitte ainuke, aga üks nende seast kindlasti. Aga ma ütlen veelkord, et esimesed märgid on positiivsed.
Positiivne on see, et diktaator, türann, kes kasutas oma rahva vastu keemiarelva, on kokku varisenud. Varisedes kokku praktiliselt veretult, pärast küll aastaid
ja aastaid kestnud sõda. Aga see praegune operatsioon läks nii märkamatult, kui märkamatult sellised asjad üldse minna saavad. See on positiivne uudis.
Positiivne uudis on see, et praegu paistab olevat olukord enam-vähem stabiilne.
Nüüd on võimalus süürlastel panna alus oma ajaloole ja alustada seda uuelt puhtalt lehelt, rahulikult. Või siis variseda tagasi sinna, kust nad tulevad. Ma loodan, et nad teevad õiged valikud.

Veel Venemaalt. Kui Donald Trump ei suuda võimule tulles Ukraina sõda peatada, siis kui kaua Putin suudab vastu pidada?

Ma usun, et temalgi on vesi ahjus. Mitte igavesti. See, et ta peab käima relvi laenutamas Iraanist ja sõdureid kerjamas Põhja-Koreast, ei ole just tugevuse märk. See, et ta nüüd tõenäoliselt jääb ilma oma baasidest Lähis-Idas, mis tegelikult on ju olulised tema Aafrika operatsioonide varustamiseks, on nõrkuse märk. Autoritaarsed režiimid paistavad ainult tugevad, nad tegelikult ei ole seda.