Michal kohtus Kiievis Zelenskiga
Eesti peaminister Kristen Michal saabus esmaspäeva hommikul Ukraina pealinna Kiievisse, kus kohtus ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskiga. Michal ütles kohtumisel Zelenskiga, et Eesti toetab Ukraina liikmesust Euroopa Liidus ja NATO-s ning jätkab pingutusi sanktsioonide karmistamiseks Venemaa vastu.
Eesti peaminister rõhutas, et Eesti annab Ukrainale järgmise kolme aasta jooksul sõjalist abi 0,25 protsendi ulatuses meie SKT-st igal aastal, mis on ligikaudu 100 miljonit eurot aastas.
"Kutsun meie liitlasi tegema sama, sest koos suudame rohkem. Arutame võimalusi oma toetuse suurendamiseks ka Ühendkuningriigi, Hollandi, Põhjamaade ja Balti riikide juhtidega järgmisel nädalal JEFi tippkohtumisel Tallinnas," ütles Michal.
Michal ütles veel, et Venemaaga saab läbi rääkida ainult jõupositsioonilt, et sundida Putinit oma eesmärkidest loobuma.
"Meie esimene samm peab olema Ukraina positsioonide ja relvastuse tugevdamine rindel. Eesti algatatud miljoni mürsu initsiatiivi eesmärk on täidetud, kuid sellest kaugeltki ei piisa. Nii enda kui Ukraina kaitsmiseks peavad liitlased suurendama oma kaitsekulutusi vähemalt 2,5 protsendini SKT-st ning see võetav kohustus peab olema juunis Haagis toimuva NATO tippkohtumise tulemuseks," lisas Michal.
Michal ütles varem, et Eesti sõnum on ühene: Ukraina võit on võit nii Euroopale, Ameerika Ühendriikidele kui ka kogu demokraatlikule maailmale tervikuna. See tähendab, et vaba maailma üks prioriteetidest peab jätkuvalt olema Ukraina toetamine.
"Ühtegi otsust Ukraina tuleviku kohta ei saa teha ilma nendeta," ütles Michal.
"Venemaa rünnakud on tekitanud märkimisväärset kahju Ukraina energiasüsteemile, mis paraku on mõjutanud kogu riiki tervikuna. Talv tuleb karm ja me peame pakkuma neile igakülgset tuge. Eesti järgmine abisaadetis turbiinide, generaatorite ja trafodega jõuab siia kohale hiljemalt kuu jooksul," rääkis Michal.
Lisaks kohtub Michal Kiievis ülemraada esimehe Ruslan Stefantšuki, peaminister Denõss Šmõhaliga, digiminister Mõhhailo Fedoroviga, kaitseminister Rustem Umeroviga ja välisminister Andri Sõbihaga ning asetab pärja Ukraina mälestusseina äärde.
Peaministrit saadab Eesti kübervaldkonna äridelegatsioon kümmekonna erineva ettevõttega.
Arrived in Kyiv this morning to meet with @ZelenskyyUa, @Denys_Shmyhal and @r_stefanchuk.
— Kristen Michal (@KristenMichalPM) December 9, 2024
Supporting Ukraine until victory will remain Estonia's priority, we will make no concessions.
Ukraine's victory is a win for Europe, the US and to the whole democratic world. pic.twitter.com/uobyrkUAL8
Šmõhal: Eesti sõjaline abi Ukrainale ulatub 542 miljoni euroni
Eesti sõjaline abi Ukrainale läheneb juba 542 miljonile eurole, ütles Ukraina peaminister Denõss Šmõhal esmaspäeval kohtumisel Kiievisse visiidile saabunud peaminister Kristen Michaliga.
"Pidasime konstruktiivseid läbirääkimisi väga paljudes küsimustes ja tõime välja ühised seisukohad. Olen tänulik Eesti suuremahulise kaitsetoetuse eest, mis on jõudnud juba ligi 542 miljoni euroni ehk 1,4 protsendini Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Märgiline on Eesti lubadus eraldada igal aastal Ukraina kaitseks toetust 0,25 protsendi mahus oma SKT-st," ütles Šmõhal Kiievis ühisel pressikonverentsil Michaliga.
Eesti valitsusjuht lisas omalt poolt, et otsus eraldada Ukraina kaitseks 0,25 protsenti SKT-st on tema riigi võetud kohustus.
"See tähendab, et Ukraina saab meilt igal aastal 100 miljonit eurot. Püüame oma partnereid ja liitlasi mõjutada sama tegema," rääkis Michal.
Muu hulgas rõhutas ta, et Euroopa ja teised partnerid peavad tugevdama kaitsevõimet ja laskemoona tootmist Ukraina toetamiseks.
Ukraina peaminister märkis omakorda, et ka Eesti osaleb aktiivselt Ukraina taastamises, eelkõige kuulutas ta esimesena oma sihtpiirkonnaks Žõtomõri oblasti.
Ta rõhutas ka, et Ukraina väärtustab Eesti panust Ukraina energiavarustuse tagamisse. "Ainuüksi EL-i kodanikukaitse mehhanismi kaudu hankis Eesti meile enam kui 140 trafot ja üle 300 ühiku energiaseadmeid," ütles Šmõhal.
Ukraina peaminister märkis, et Eesti teade 400 000 euro suuruse panuse andmisest Ukraina energiatoetusfondi on oluline. "Lähiajal jõuab Ukrainasse Eesti elektrijaama tootmisplokk, mis suudab tagada 150 000 inimese varustamise elektriga. Arutame ka veel kahe energiaploki tarnimist 2025. aastal," lisas ta.
Šmõhali sõnul kirjutasid kaks valitsusjuhti alla ühisavalduse.
Toimetaja: Urmet Kook, Karl Kivil
Allikas: Interfax-Ukraina