Ühendekspeditsiooniväe ehk JEF-i kohtumine toob Eestisse viimaste aastate suurima NATO liikmesriikide peaministrite ja presidentide arvu. Tegemist on ühendusega, mille roll on eelkõige pakkuda kiiresti reageerivat sõjalist võimekust Läänemere ja Põhjamere piirkonna kaitseks.

Tippkohtumisele Eestis saabuvad kõigi JEF-i liikmete liidrid Balti riikidest, Põhjamaadest, Hollandist ja Suurbritanniast.

"Me teeme ettepaneku ka järgmise aasta NATO tippkohtumise eel tõsta soovituslikku kaitsekulutuste taset. Seni on olnud see kaks protsenti nii-öelda soovituslik põrand. Meie teeme ettepaneku teha ühiselt avaldus, et me jõuaksime vähemalt 2,5 protsendini," ütles peaminister Kristen Michal.

Financial Times kirjutab, et samal ajal peavad NATO Euroopa liikmed läbirääkimisi, et tõsta kaitsekulude eesmärk koguni kolme protsendini sisemajanduse kogutoodangust.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Tony Lawrence'i hinnangul on tõenäosus, et kõik NATO liikmesriigid kulusid tõstavad, praegu realistlikum kui veel mõni kuu tagasi.

"Selle peamine põhjus on muidugi Donald Trumpi valimine USA presidendi teiseks ametiajaks. Trump on väljendanud kriitilisust NATO liikmete erinevate kaitsekulude üle ja ma olen veendunud, et ta hakkab ametisse saades NATO-t rohkem survestama," selgitas ta.

Lisaks hakkab liikmesriikidele Lawrence'i hinnangul üha selgemini kohale jõudma, millist ohtu Venemaa endast kujutab.

Ühendekspeditsioonivägi peaks ohu korral jõudma reageerida enne NATO-t, kuid selle tähtsust nähakse ennekõike hübriidohtudega võitlemisel.

"Venemaa tegevus hübriidtegevusena, küberrünnakute kasv, erinevate riskide kasv, nagu me oleme Eestiski näinud kuni siseministri ja ajakirjanike autode lõhkumiseni, mis on tellitud Venemaalt – sellised tegevused leiavad aset üle kogu Euroopa. Samamoodi tuleb mõelda taristukaitsele, mida me saame ühiselt teha selleks, et taristu oleks kaitstud või võimalikult kiiresti parandatud," ütles Michal.

10 riigi liit on ka Ukraina üks suuremaid toetajaid, kuid Eesti eesmärk on ärgitada NATO riike enam panustama.

"Ukraina toetusel meie oleme seadnud oma tasemeks 0,25 protsenti SKP-st igal aastal. Ka tulevikus. Käisin just Kiievis ja kinnitasin, et see toetus jätkub. Me kindlasti paneme sinna juurde ka energeetika, soojamajandust. Kutsume ka teisi liikmesriike üles võimalikult palju Ukrainat toetama. See 0,25 protsenti võiks olla see tase ja miks ka mitte tulevikus rohkem," rääkis Michal.

JEF-i kohtumine kestab teisipäevani.