"See on olnud minu jaoks, aga ka haridusvaldkonnas tõenäoliselt esmakordne esimene harjutus läbirääkimistest, kokkulepete sõlmimistest ja ühiste põhimõtete deklaratsioonini jõudmisest haridusvaldkonnas, mis puudutab õpetajate töötingimusi, karjäärimudelit, koormusarvestust ehk seda, et suudaksime Eestis tagada õpetajate järelkasvu," ütles haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

"Et õpetajate töö, mida nad teevad oleks väärtustatud, et sel oleksid selget piirid, et õpetajate ülekoormatus Eestis siiski saaks lahenduse," loetles Kallas.

Kallas märkis, et üks suurimaid saavutusi üheksa kuud kestnud läbirääkimiste juures oli karjäärimudeli kokku leppimine.

Ministri sõnul on oluline teha haridusvaldkonnas otsuseid pikaajaliselt ette, mitte vaid üheks aastaks ning kõik hariduse eest vastutavad asutused peaksid olema läbirääkimistesse kaasatud.

Leppe järgi rakendub jaanuarist kolmeastmeline õpetajate alammäära süsteem. Esimene tase on õpetaja tasu alammäär, mis kehtib ka alustavale õpetajale, selgitas Kallas. Teine on vanemõpetaja alammäär, mis on 10 protsenti õpetaja alammäärast kõrgem ning kolmas meisterõpetaja alammäär, mis on esimesest 30 protsenti kõrgem. 

Haridusleppe allkirjastasid haridustöötajate liit, ametiühingute keskliit ja koolijuhtide ühendus.

Kohalikest omavalitsustest liitusid leppega Lääne-Harju vald, Kadrina vald, Setomaa vald, Peipsiääre vald, Tartu vald, Kose vald, Lüganuse vald, Toila vald ja Ruhnu vald.

Suurem osa omavalitsustest jätsid leppe allkirjastamata, seejuures ka Tallinn ja Tartu, kelle teatel ei ole neil piisavalt rahalisi vahendeid leppest lähtuvate eesmärkide täitmisest.

Erakoolidest teatasid leppega liitumisest Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja -lasteaedade Ühendus, Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, MTÜ Inimeselt Inimesele, MTÜ Kool 21. sajandil ja Tartu Katoliku Hariduskeskus MTÜ.

Karjäärimudeli rakendamiseks vajalikud vahendid planeerib valitsus riigieelarvesse 2026. aastaks. Mis rahast konkreetselt karjäärimudelit rahastatakse, selgub 2026. aasta eelarve koostamisel.

Pea kõik omavalitsused keeldusid lepingule alla kirjutamast

Omavalitsusi häiris, et haridusministeerium ei andnud koos kohustustega omavalitsustele lisaraha. Nii päädis hariduslepe hea tahte leppega, millele esmaspäeval andsid haridusühenduste kõrval allkirja 9 omavalitsust 79-st.

Haridustöötajate liidu juhi Reemo Voltri sõnul pole lepe pettumus, kuigi kompromisse pidi palju tegema. 

"Sellest suurest pettumusest räägivad eelkõige kohalikud omavalitsused küll, kes ise alla ei kirjutanud. Osa õpetajaid ka ütlevad, et nad ei ole rahul. Aga nagu ma ütlesin – olid läbirääkimised ja läbirääkimiste käigus ei saa eeldada, et ma lähen sinna ühtede nõudmiste või soovidega ja ma saan kõik, mida ma sealt soovin," rääkis Voltri.

Esmaspäevase seisuga on 1071 üldhariduskoolide õpetajat andnud oma allkirja pöördumisele, milles paluvad riigikogul ja valitsusel arvestada kultuurikomisjoni varasemaid ettepanekuid, kus oleks töökoormus leppes ettenähtust madalam. Praeguse variandi puhul kolmest töörühmast kaks oma tööülesannetega valmis ei jõudnud.

"Kui me vaatame seda, et mis õpetajate tööülesannete kaardistust puudutas, siis sellega ei jõutud ju lõpuni," märkis õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar. "See tähendab, et haridusleppe osana on lihtsalt öeldud, et õpetajate tööaeg on 35 tundi, kuigi seal leppes on juba sees, et tegelikkuses alati ei pruugi see sinna 35 tunni sisse ära mahtuda."

Kõige konkreetsem muudatus, mis leppega kaasneb, on kolmeastmeline alammäära süsteem, milles eristuvad õpetaja, vanemõpetaja ning meisterõpetaja palgatase. Nüüd plaanib ministeerium muudatustele saada valitsuse ja riigikogu heakskiidu.

"Me väga-väga laiapõhjalise konsensusega saavutasime selle kokkuleppe, milline saab olema õpetajate karjäärimudel ja ma loodan, et seda aktsepteerib loomulikult ka riigikogu, aga noh, ei saa minna vastuollu Eesti põhiseadusega, riigikogul on õigus ikkagi lõplik sõna öelda," rääkis haridusminister Kallas.

Karjäärimudeli rakendamiseks vajaliku raha 19 miljonit eurot plaanib haridusministeerium saada 2026. aasta eelarve läbirääkimistel.