Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul jõuab peagi valitsuse istungile rakenduse väljatöötamise kõige olulisem osa ehk isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatus, mis võimaldaks kasutada rakendust isikut tõendava dokumendina.

"Tehniline valmisolek selleks on olemas, aga nii, nagu sageli elus juhtub, jõuavad IT-inimesed enne asjad valmis, kui seadusloome järgi tuleb," rääkis Pakosta pressikonverentsil.

Kui veel suvel pidi äpp kasutusele tulema nii eesti, inglise kui ka vene keeles, siis kasutusele jõuab rakendus eesti ja inglise keeles. Pakosta märkis, et töös on tõlkerakendus, mis sobib ka näiteks e-residentidele ja teistele inimestele, kes tahavad riigi teenuseid mõnes muus keeles kasutada. 

"Turvatestimised saavad valmis ja sellisel juhul on võimalik Eesti äppi kasutada kõikides keeltes, mis kasutajale mugav on ehk tõlkerakendus tõlgib materjalid kasutajale sobivasse keelde, " rääkis ta. 

Pakosta rõhutas, et üks kõige olulisem osa digiriigist, mis tundub eestlastele iseenesest mõistetav, on andmejälgija, millega saab inimene vaadata, kes tema andmeid vaadanud on. "See võimaldab, et kui keegi märkab, et tema andmeid on vaadanud keegi, kelle suhtes tal on küsimus, saab selle küsimuse ka esitada. Näiteks miks on tema digiloos terviseandmeid vaadanud sellenimeline isik ja kas sellel inimesel oli õiguslik alus ta andmete vaatamiseks," selgitas ta.

"See on see, mis on Eestis võimaldanud globaalsel tasemel täiesti enneolematut usaldust inimeste ja digiriigi vahel," ütles Pakosta. 

RIA peadirektori asetäitja riigi infosüsteemi alal Taavi Ploompuu ütles, et riigiportaali kasutatakse üha enam mobiiltelefonis ja rakenduse loomisel oli eesmärk luua intuitiivne ja kasutajasõbralik lahendus. "Paratamatult on arvuti ja mobiiltelefoni kasutamisloogikad natuke erinevad ja kui loome arvutivaates teenuseid, ei saa seal arvestada selliste võimalustega, mida mobiiltelefon pakub," rääkis ta.

Rakenduse arendamine läks maksma 850 000 eurot, millest 800 000 eurot moodustasid arendustööd ja 36 000 eurot turvatestimised. 11 000 eurot kulus fookusgrupi testimistele ja 3000 eurot ligipääsetavuse auditile.

Äpis on teenuseid ligi 50. Populaarseimad neist on võimalus vaadata enda ja oma alaealiste laste andmeid, vaadata retsepte, saada riikliku postkasti teavitusi ja võimalus teavitada kohalikku omavalitsust heakorraprobleemidest.