Kas tähtsam on pensionide ja sotsiaaltoetuste õigeaegne väljamaksmine või personaliseeritud riigiäpp mobiilis? Kas olulisem on rahvastikuregistri toimekindlus, sealhulgas täpsed valijate nimekirjad või mobiiliga hääletamise lisavõimaluse pakkumine?

Pensionide ja sotsiaaltoetuste maksmine, rahvastikuandmete usaldusväärsus ja kontrollitavus on riigi põhiülesanded. Äpid on täiendav mugavus. Kuni riigi põhisüsteemid, olgu selleks sotsiaalkindlustusameti infosüsteem SKAIS või rahvastikuregister, pole korras ning pideva hoolduse ja arendusega tagatud, ei tohiks ressursse kulutada toredatele asjadele, mis on küll uhked, aga mitte hädavajalikud.

Kindlasti vaidlevad nüüd paljud vastu, et äpid ja riigi põhiregistrite korrastamine ei välista teineteist. Et pole mõtet õunu apelsinidega võrrelda. Vastutavad pealegi ju täiesti erinevad asutused. Aga tegelikult on need asjad omavahel seotud küll.

Raha ja inimesed, eriti aeg ja tähelepanu on väga piiratud ressursid. Iga suurem ettevõtmine vajab poliitilist tähelepanu, pädevaid inimesi nii riigi kui ka erasektori poolt. Neid riigiametnikke, kes suudaksid kvaliteetselt ja pika vaatega infosüsteemi arendusi tellida, on käputäis. Samamoodi on väike hulk erasektori arendajaid, kellele selliste suurte tööülesannete täitmine oleks jõukohane. Ja neil kõigil on samal ajal ka igasugu muid asju teha. Nii et alati, kui riik otsustab millegagi tegeleda, jätab ta midagi muud kõrvale.

Usun, et ka palju kõneainet pakkunud kliimaseaduse eelnõu koostamise protsessi oleks saanud palju sujuvamalt ja avatumalt juhtida, kui õigusaktide eelnõude väljatöötamise platvorm ehk riigi uus koosloome keskkond oleks valmis.

Olemasolev valitsuse eelnõude infosüsteem on ajast ja arust, kohmakas kasutada ja rohkem postkast kui elektrooniline töökeskkond. Arusaadav, et seda pole aastaid arendatud, sest uus süsteem pidi ju asemele tulema. Riigil aga puudub siiani tänapäeval justkui iseenesestmõistetav võrgupõhine ühine töökeskkond, mistõttu eriti asutusteüleste projektide koordineerimine on tõeline peavalu. Ja enamik algatusi riigisektoris on asutusteülesed, nõuavad mitmete üksuste koostööd.

Riigi põhisüsteemide korrastamata jätmisest tekkinud infotehnoloogiline võlg ning põhitöövahendite puudumine peegeldab tegelikult mitmeid laiemaid probleeme Eesti riigi tegemistes. Kui kasutada maja metafoori, siis tegeleme uute ukselinkide või kardinate värviga, aga vundamendis on praod ja katus lekib.

Ma ei ole kindel, et riigisekretäri tõdemus eelmisel nädalal antud intervjuus, et riik ei ole hea arendaja IT-vallas, päris kõik põhiprobleemid ära katab. Kindlasti on diagnoos ühele sümptomile õige. Aga holistiline vaade ehk riigisüsteemist kui tervikust arusaamine, toimivate ja mittetoimivate lahenduste eristamine, seejuures tellija tarkuse parandamine, vajaks samuti olulist turgutamist.

Võtsin vaevaks sirvida natuke avaliku teenistuse värbamiskuulutusi. Et vaadata, milliseid nõudeid tulevastele ametnikele esitatakse. Paraku jäi silma, et riigivalitsemise üldiste põhimõtete ja riigi tegevust reguleerivate õigusaktide tundmise nõue pole sugugi igapäevane. Mõnikordki leidis seesuguse tingimuse pigem "kasuks tuleb" kui "kandidaadilt eeldame" rubriigist. Isegi igasuguse kõrghariduse või erialase väljaõppe puudumine polnud alati välistav asjaolu.

Tõsi on see, et ega häid inimesi kuskil üle pole. Vajalik väljaõpe võib toimuda ka töökohal. Tulevikus, kui inimestel on üha enam erinevaid karjääre, saabki ametikohapõhine õpe üha olulisemaks. Aga riigi toimimise aluspõhimõtete õpetamine ei kuulu meil tavaliselt asutuste koolitusprogrammi. Ent oi kui palju jamasid oleks olemata, kui ametnike teadmised riigi toimimise vundamendist paigas oleks.

Meie ametnike koolitussüsteem on äärmiselt detsentraliseeritud. Ehk iga asutus vaatab ise, kuidas saab. Parasjagu parima äranägemise järgi. See on ebamõistlikult killustunud ja kulukas.

Kui ma välismaalastele Eesti avaliku teenistuse koolitussüsteemi tutvustan, peegeldub nende silmist viisakas imestus. Just nii juhtus jälle eelmisel nädalal, kui kohtusin Euroopa parimate avalikku haldust õpetavate ülikoolide kolleegidega ning hiljem ka üle maailma riikide avaliku teenistuse koolitamise eest vastutavate inimestega. Paraku polnud see imestus mitte imetlev, vaid kaasatundev. 

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.