"Olen otsustanud, et alates käesoleva aasta 31. augustist – Vene vägede Eestist väljaviimise aastapäevast – ei jõua Venemaa serveritest ehk .ru-lõpulistelt e-posti aadressidelt saadetud kirjad avalikus sektoris ilma täiendava turvakontrollita enam riigiasutustesse," ütles Pakosta pühapäeval juuniküüditamise aastapäeval Tallinnas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures peetud mälestustseremoonial esitatud kõnes.

"Põhjuseks on nende aadresside kaudu saabuvate reaalseid küberohte sisaldavate kirjade arvu kasv alates 2022 aastast. .ru-lõpulised e-posti aadressid kujutavad endast kõrgendatud küberriski. On tõsine oht, et selle kaudu soovitakse sisse murda isiklikesse andmebaasidesse," lisas minister.

"Anname varakult teada, et .ru-lõpulistelt aadressidelt ei jõua kirjad enam otse Eesti riigitöötajate postkastidesse, vaid nad lähevad täiendava kontrolli alla. Sisuliselt tähendab see seda, et nad lähevad karantiini ja iga ametnik siis saab vastavalt oma asutuse reeglitele neid sealt karantiinist avada," selgitas Pakosta esmaspäeval ERR-ile.

Venemaa serveritest laekuva kirja paigutamisel nn karantiini saab selle adressaat teate sellise kirja kohta ning peab siis ohutusmeetmeid kasutades selle avama ja otsustama, kuidas sellega edasi käituda, rääkis Pakosta.

Tema sõnul on karantiini mehhanism riigiasutustes ka praegu olemas ja sinna lähevad muude tunnuste alusel n-ö kahtlased kirjad. Nüüd lisanduvad sellistele tunnustele lihtsalt ka Venemaa serveritest pärinevad kirjad.

"Karantiin on juba praegu kasutusel. Kogu avalik sektor, kogu riigisektor toimib küberkilbi taga," rõhutas ta.

Kindlasti tähendab see, et sellisele kirjale reageerimine võtab kauem aega, kui mõnest turvalisemast serverist saadetud kirja puhul, lisas ta.

Pakosta sõnul peavad kohalikud omavalitsused ise otsustama, kas nad ka riigi eeskuju järgivad või mitte.

"Seetõttu soovitame kõigil, kes kasutavad Eesti ametiasutustega suhtlemiseks või üldse kirjavahetuseks .ru-lõpulist e-posti aadressi, vahetada see kiiremas korras muu, Vene ametkondade poolt mitte kontrollitava e-posti aadressi vastu," kutsus Pakosta üles.

"Kuna me näeme, et .ru-lõpulisi kirjasid kasutatakse üha rohkem erinevates küberrünneteks, siis see täiendav julgeoleku meede on vajalik ja see ei tule kellelegi mingi uudisena," lisas ta. "Riigi infosüsteemi amet (RIA) on juba 2022. aastal kohe seoses Venemaa täiemahulise sõja algusega mitu korda hoiatanud, et Venemaa serveritest tulevad kirjad on väga sageli kasutatavad õngitsusmeilidena pahavara levitamiseks," kirjeldas minister.

Oma pühapäevases kõnes viitas justiits- ja digiminister ka laiemale Venemaa mõjutustegevusele, milles kasutatakse valeinfot ja tehisaru toodetud sisu ajaloo kujutamiseks Kremlile soodsas võtmes, tema välis- ja julgeolekupoliitiliste eesmärkide toetamiseks küberluure ja -rünnakute ning erinevate infooperatsioonide kaudu, aga ka pettuste ja õngitsuskampaaniate kaudu. Selle kaudu rünnatakse inimeste usaldust, mis ei põhjusta ainult materiaalset kahju, vaid lõhutakse ka inimeste turvatunne ja usk süsteemidesse, millega murendatakse ühiskonna sidusust.

"Sest kui inimene enam ei usalda, siis ei ole vaja ka väljastpoolt piire rünnata. Ühiskond hakkab ise seestpoolt tasapisi  murenema. Sellise justkui vaikse rünnaku mõju on väga reaalne ja tõeliselt ohtlik," hoiatas ta.

RIA: riik saab iga kuu üle 3000 Vene serveritest pärit kirja

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) analüüsi- ja ennetusosakonna juht Märt Hiietamm ütles ERR-ile, et RIA soovitas Vene päritolu tarkvara või rakendusi nii töö- kui eraseadmetes mitte kasutada juba märtsis 2022 avaldatud ohuhinnangus.

RIA hinnangul kujutavad Venemaa meiliteenused ohtu seetõttu, et Vene e-posti teenust nagu @mail.ru või @yandex.ru kasutamine tähendab, et kogu kirjavahetus asub Vene serverites, mistõttu satuvad ka kasutajale Eesti riigiametitest saadetud/edastatud kirjad ja vastused Vene serveritesse ning on seal eriteenistustele kättesaadavad.

"Tõsisemaid mõjuga küberintsidente RIA intsidentide käsitlemise osakond (CERT-EE) viimastel aastatel .ru-lõpuliste e-posti aadressidega seoses registreerinud ei ole," märkis Hiietamm.

Tema sõnul saabub Riigi IT Keskuse (RIT) arvutitöökohateenuse kasutajatele igakuiselt ligikaudu 3200 .ru domeenilt pärit kirja ja juba täna toimub e-kirjade automaatne turvakontroll ning pahatahtlikud kirjad filtreeritakse enne kasutajani jõudmist välja.

"Täiendava meetmena suunab RIT kõik .ru lõpuga aadressidelt saabuvad kirjad esmalt karantiini, kus kasutaja saab need vajadusel vabastada. Tulevikus märgistab RIT karantiinis ka .ru domeenilt saabunud kirjad eraldi, et kasutajal oleks parem ülevaade, millised kirjad tema karantiinis on. See tähendab, et legitiimsed kirjad jõuavad endiselt kohale, kuid võivad vajada lisakinnitust, mis toob kaasa väikese viibe, samas vähendades oluliselt turvariski," selgitas Hiietamm.

"Lisakulutusi need meetmed ei too," rõhutas ta.