Opositsioon: vastuvõetud riigieelarve on halb majandusele ja toimetulekule
Riigikogu kiitis heaks järgmise aasta riigieelarve, mille tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Opositsioon kritiseeris maksutõuse ning leiab, et hakkamasaamine muutub paljude inimeste jaoks keerulisemaks.
"2025. aasta saab olema kümne uue riikliku maksu aasta, mis võtavad Eesti inimestelt konsolideeritult ära üle miljardi euro koos ettevõtete maksukoormusega ja samal ajal kerkivad ka hinnad," rääkis Isamaa esimees Urmas Reinsalu.
"Näeme selgelt uute maksude juurutamist, mis viivad veelgi meie majanduse alla ja tuginedes eri pankade ökonomistide sõnadele ootab meid järgmisel aastal veel suurem vaesumine," sõnas Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.
Koalitsioonipoliitikud ütlesid, et järgmise aasta eelarve on samm riigi rahanduse kordasaamise suunas.
"Inimeste hakkamasaamine järgmine aasta ei ole mitte mingil juhul halvem kui sel aastal. Mina usun, et sissetulekud suurenevad," ütles Eesti 200 fraktsiooni aseesimees Marek Reinaas.
Sotsiaaldemokraadid ütlesid, et mitmed kärped, mida nende koalitsioonipartnerid kavandasid, jäid ära.
"Pensioni vähendamine on nüüd eelarves välistatud," sõnas SDE fraktsiooni esimees Priit Lomp.
ERKE esimees Martin Helme sõnul tehakse kokku tõmbamist ka regionaalpoliitikas ja ees on keeruline aasta.
"2025. aastal tegelikult reaalne elu inimestel läheb raskemaks kui oli siiamaani. Ja see tunnelilõpu valgus... Võib olla 2026. või 2027. aastal hakkab mingi paranemine toimuma, aga siis ka mitte kiiresti ja tuntavalt hästi," sõnas EKRE esimees Martin Helme.
Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann ütles, et majandus näitab kasvumärke ja elu hakkab juba uuel aastal paremaks minema. Muret teeb tema sõnul see, et päästjate, politseinike ja kultuuritöötajate palgad on külmutatud.
"Ma arvan, et see muutub. 2026. aastal me tahame maksuküüru kaotada, mis annab nendele inimestele 100 kuni 120 eurot netopalgale juurde iga kuu," sõnas Akkermann.
Riigikogu kiitis täna heaks ka eelnõu, millega kehtestatakse julgeolekumaks, mis koosneb kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt samuti alates 2026. aastast. Nii peaks järgmisel aastal laekuma 113 miljonit eurot.
Toimetaja: Mari Peegel
Allikas: AK