Praegu on piirkondades vähem töökohti kui tööjõudu, palgad erinevad maakonniti drastiliselt. Valgamaa keskmine palk on 500 eurot madalam kui Harjumaal, kuid hinnad poodides ei erine ning elukallidus on kasvanud kõikjal.

Rahandusministeeriumi haldusalas tegutsev statistikaamet avaldas kaardi, mis näitab selgelt, et enamiku maakondade panus Eesti SKP-sse on marginaalne. SKP ei näita ainult seda, kui palju maakonnad on panustanud kaupade ja teenuste koguväärtusesse, vaid ka majanduse tervist ja elatustaset. See kaart on järjekordne häirekell kreeni vajumisest.

Riik ei saa minna suurkeskuste nägu. Statistikaameti andmete kohaselt ümardub Hiiumaa panus SKP-sse pigem nullile kui ühele. Hiiumaa ei ole meie jaoks null, vastupidi ta on väga tähtis. Küsimus ei ole ju selles, et Hiiumaal ettevõtlus ei arene, vaid tingimused ilmselgelt erinevad suurematest keskustest.

Õige on see, et riik ei loo mitte töökohti, vaid tingimusi. Paraku pole see tingimuste loomine Hiiumaale ja ka teistele äärealadele veel piisavalt jõudnud. Praegu on riigi otsustada, kuidas ja kuhu me oma ressursse suuname. Fakt on see, et eelmise perioodi ettevõtlusmeetmetest läks 90 protsenti kuldsetesse ringidesse, mitte Hiiumaale või Kagu-Eestisse, mis seisavad samamoodi meie majanduse, kultuuri ja ka julgeoleku eest.

Euroopa Liidu eelmisel planeerimisperioodil jaotati Eestis 3,7 miljardi euro ulatuses toetusi. Käesoleval perioodil kuulub kasutamisele üle 3,3 miljardi euro, millest ca 1,4 miljardit on otseselt seotud ettevõtluse arenguga.

Ei ole võimalik seda fakti eirata ja teha nägu, et Euroopa Liidu vahendite kasutamine ei oma olulist mõju ettevõtluse ja majanduse arengule. Paraku liikus eelmisel perioodil suurem osa nendest vahenditest just kasvupiirkondadesse ja sellega regionaalset arengulõhet suurendati, mitte ei vähendatud.

Nüüd on valitsus kokku leppinud selle 1,4 miljardi euro osas, et vähemalt 40 protsenti sellest rahast peab liikuma väljapoole Tallinna ja Tartu kasvupiirkondi. Kus, kes ja kuidas need otsused langetab, kuidas on regioonid ja maakonnad toetatud nende vahendite kasutamisel, on oluline tegur Eesti tasakaalu arendamisel. Oluliselt rohkem tuleb tuua otsustamist Tallinnast välja ning leida kohapõhiseid lahendusi ja rakendada kohalikku initsiatiivi.

Enam kui aasta eest loodud Ida-Virumaa eriesindaja ametikoht oli positiivne kogemus, mis näitas selgelt, kui oluline on side nii (kohaliku) valitsuse kui ka ettevõtjatega. Tänu sellele sai ja saab teoks hulgaliselt märgilisi projekte ja luuakse juurde uusi töökohti.

Kui Ida-Virumaal eriesindaja tööle rakendati, siis oli taotlustega kaetud ca 20 protsenti õiglase ülemineku fondi programmi mahust. Aeg aga jooksis ja programmi lõpptähtaeg lähenes. Ida-Virumaa esindaja ja ametkondade koostöös rakendati 350 miljonit eurot, mille tulemusel luuakse üle tuhande töökoha. Valitsuse ootus oli, et eriesindaja aitaks meetmed väga lühikese perioodi jooksul rakendada. See sai tehtud.

Meil on vaja seista ka teiste piirkondade huvide eest. Olen selles osas Jürgen Ligiga ühel nõul, et ametnik ei loo ise töökohti, vaid seda soodustavat keskkonda. Just sel eesmärgil regioonijuhid kaasamegi – et oleks keegi, kes regiooni huvidest lähtudes viiks kokku kogukonnad, ressursid, ettevõtted ja ametkonnad. Looks vajalikke seoseid nii nagu seda Ida-Virumaal tehti. Aitaks töötada välja sobivaid meetmeid. Kutsuks ministeeriume oluliste arendusprojektide toetamiseks koostööle. Ta peab koondama vajadusel kohalike omavalitsuste ja ettevõtjate seisukohad ning nügima erinevaid ministeeriume kohapeale ja koostööle.

Regioonijuhtide üks ülesanne on ka ettevõtlusvaldkonna edendamise arengulepete elluviimine või koostamine, sõltuvalt piirkonnast. Umbes kaks aastat on tegutsenud Kesk- ja Lõuna-Eestis regionaalsed nõukogud ning kokku on lepitud piirkondadele olulised arengusuunad majanduse elavdamiseks. Pean väga oluliseks, et ministeeriumid arvestaksid oma poliitikate ja tegevuste kujundamisel regioonide suundi. Arengulepetes on seatud ka selged eesmärgid SKP osakaalu parandamiseks.

Rääkides konkreetsetest töökohtadest, siis ühena kahest ministeeriumist oleme meie inimesi koondamas, sealjuures on meie eesmärgiks kasvatada piirkondlikku jõudu.

Kõik ministeeriumid teevad praegu otsuseid oma eelarve piires, kasutades neile eraldatud vahendeid. Sotsiaaldemokraatidele on oluline, et riigieelarve vahendeid kasutades teeksime seda piirkondi arvestades õiglaselt. On väga tõsiseid näited erinevatest eluvaldkondadest, kus kärpeid tehakse just nimelt kohaliku tasandi arvelt, kuigi põhiline ressurss on koondunud keskustesse.

Küsimus ei ole ju selles, kui palju me kedagi teenindame, vaid kus on tasuvad töökohad. Riigi teenuste ja töökohtade kaotamisega väiksemates piirkondades aitab riik ise kaasa kahe suure keskuse kasvule ja süvendab regionaalset lõhet veelgi. Meie ühised jõupingutused peaksid olema suunatud aga sellele, et terve Eesti elaks. Teisiti ei ole see lihtsalt võimalik, sõltumata poliitilisest maailmavaatest.