Hääletamata jätsid opositsiooni kuuluvad Ants Frosch (ERK), Tõnis Mölder, Priit Sibul (Isamaa), aga ka koalitsiooni kuuluvad Signe Kivi (RE) ja Aivar Sõerd (RE).

Valitsuse algatatud 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tulude maht on 17,7 miljardit ja kulude maht 18,2 miljardit eurot.

Võrreldes tänavuse eelarvega kasvavad tulud 0,9 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti ning kulud 0,6 miljardit eurot ehk 3,5 protsenti. Investeeringuid ja investeeringutoetusi on eelarves ette nähtud 1,9 miljardi euro ulatuses.

Sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKT-st. Investeeringuid nähakse ette kaitsetööstusse, infotehnoloogia valdkonda, Rail Balticu ehitusse, teedeehitusse, hoonete renoveerimise toetamisse, taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamisse, kunstihoone ja rahvusraamatukogu renoveerimisse.

Eelarves on ettenähtud keskmise vanaduspensioni ning sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetuste tõusmine ning eestikeelsele haridusele ülemineku rahastamise jätkamise. Seaduse kohaselt kujuneb 2025. aasta maksukoormuseks 35,8 protsenti SKP-st.

Valitsussektori eelarvepuudujääk püsib kolme protsendi tasemel SKP-st, millega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel.

Riigikogu kiitis heaks ka eelnõu, millega kehtestatakse julgeolekumaks, mis koosneb kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt samuti alates 2026. aastast. Nii peaks järgmisel aastal laekuma 113 miljonit eurot.

"Riigieelarve põhiküsimus on alati tema jõukohasus ja siin pole pilt endiselt hea. Oleme ta küll kevadprognoosiga võrreldes kaks protsenti SKPst paremasse seisu saanud, aga halb lähtekoht ja julgeolekuolukord tegid eelarve kokku saamise raskeks ning tõsine pingutus on paratamatu ka lähiaastatel," tõdes rahandusminister Jürgen Ligi (RE).

Seaduseks said ka mitmed maksutõusud

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse, millega tõuseb aastatel 2025–2028 alkoholi-, tubaka- ja bensiiniaktsiis.

Koos juba kehtestatud aktsiisitõusudega tõuseb tubakatoodete aktsiisimäär 2025. ja 2026. aastal 10 ning alkoholi aktsiisimäär 2025. aastal viis ja 2026. aastal 10 protsenti. Muudatuse järgi kasvab alkoholi ja tubakatoodete aktsiis viis protsenti ka 2027. ja 2028. aastal. Menetluse käigus tehtud muudatuse kohaselt jäetakse piirikaubanduse kasvu vältimiseks ära tuleva aasta juulisse kavandatud täiendav alkoholiaktsiisi tõus.

Pliivaba bensiini ja teiste samaväärselt maksustatud kütuste, sealhulgas lennukibensiini aktsiisimäär tõuseb järgneval neljal aastal viis protsenti. 2025. aastal tõuseb aktsiis 1. juulist ning 2026., 2027. ja 2028. aastal 1. maist. Bensiini aktsiisimäär on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast.

Lisaks otsustas riigikogu menetluse käigus kaotada kehakultuuri ja spordi sihtkapitali tegevust piirava erisuse. Praegu eraldatakse Eesti Kultuurkapitalile 3,5 protsenti laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist, kusjuures 0,5 protsenti aktsiisist otse kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Muudatus ei mõjuta Eesti Kultuurkapitalile eraldatavat summat, ent kaotab erisuse, muutes sihtkapitalide rahastamise õigusselgemaks ja ühetaolisemaks. Edaspidi saavad kõik kaheksa Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali vahendeid ühtsete jaotuspõhimõtete alusel.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja selle vastu oli 27 riigikogu liiget.

Riigikogu võttis vastu ka valitsuse algatatud seaduse, millega kehtestatakse kuni 2028. aasta lõpuni niinimetatud julgeolekumaks, et koguda Eesti kaitsevõime arendamiseks ja julgeolekuinvesteeringuteks täiendavat maksutulu. Julgeolekumaks koosneb kolmest osast: kaks protsenti käibelt alates 2025. aasta 1. juulist, kaks protsenti füüsilise isiku tulult alates 2026. aasta 1. jaanuarist ning kaks protsenti ettevõtete kasumilt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

Teisel lugemisel tegi riigikogu eelnõusse kuritarvituste vastu suunatud muudatuse, mille kohaselt ei võeta julgeolekumaksuga maksustamisel arvesse tehingut, tehingute ahelat või raamatupidamislikku kannet, mille põhieesmärk on saada maksueelis. Kuna julgeolekumaksu ja avansiliste maksete aluseks on konsolideerimata kasum, siis lisati seadusesse võimalus maksta avansilisi makseid eelmise kvartali kasumi alusel.

Selguse huvides lisati seadusesse ka täpsustus, mille kohaselt maksustatakse emaettevõtja konsolideerimata kasumiaruande kasum. Samuti täpsustati topeltmaksustamise vältimiseks tütar- ja sidusettevõtete kasumi või kahjumi arvestamist ning täiendati äriühingute ringi, kes saavad julgeolekumaksu avansiliste maksete arvutamisel lähtuda kasumi kvartaalsest aruandlusest.

Muudatuse prognoositav mõju eelarvele on 2025. aastal 113 miljonit, 2026. aastal 751 miljonit, 2027. aastal 784 miljonit ja 2028. aastal 822 miljonit eurot. Seletuskirja kohaselt nähakse kulude täpsem sihtotstarve ja jaotus ette 2025. aasta riigieelarve seaduses ja riigi eelarvestrateegias aastateks 2025–2028.

Seaduse vastuvõtmise poolt oli 53 ja vastu 27 riigikogu liiget.