Kaitseväe juhataja Andrus Merilo pakkus välja mõtte pühendada 2026. aasta kaitseväe tegevväelaste arendamisele, et seeläbi parandada edaspidi ajateenistuse kvaliteeti. Kui muidu võtab kaitsevägi teenistusse umbes 3800 ajateenijat aastas, siis 2026. aastal võiks Merilo hinnangul välja kutsuda oluliselt vähem, ligi tuhat ajateenijat, ning pühendada tolle nii-öelda vaheaasta tegevväelastest instruktorite väljaõpetamisele, et selle najal viia ajateenijateni Ukraina sõjast saadud kogemused.

"Mina usaldan ja toetan kaitseväe juhatajat, kui ta tuleb ettepanekuga, mis aitab Eesti kaitseväe kvaliteeti ja taset tõsta," kommenteeris seda Pevkur.

"Kui ma 2,5 aastat tagasi ametisse astusin, ütlesin ma kohe, et meie kõige suurem ülesanne on Ukrainast kõik õppetunnid koju tuua. Ja üks nendest suurtest õppetundidest on see, et väljaõpe vajab muutmist. See sõjaline pool, mis on meie enda tegevväelastel, vajab järeleaitamist. Tegevväelased peavad saama uue taseme selleks, et anda edasi oma oskused ajateenijatele, et need ajateenijad, kes siirduvad reservi, oleksid piisava ja hea väljaõppega. Kusagil on vaja see samm teha, selleks, et me suudaksime tegevväelased  viia uuele kvaliteetsele tasemele. Kas see on 2026. aasta, kas see on 2027. aasta, hetkel on seda vara öelda," rääkis Pevkur.

"Kaitseväe juhataja on praegu idee tasandil selle käinud. Me täna vestlesime pikalt. Ta püüab panna sellise esimese kontseptsioonipaberi lähikuudel lauale ja siis saame vaadata, mis on need mõjud, mis on alternatiivid. Ja kui need alternatiivid on ka läbi arutatud, siis vaatame, milline on sellel hetkel julgeolekukeskkond meie ümber," lisas Pevkur.

Rääkides jalaväemiinide võimalikust kasutuselevõtust ütles Pevkur, et arutelud sel teemal käivad nii riigikogus kui ka kaitseväes. "Ma ootan ära kaitseväe juhataja hinnangu. Aga ma tunnetuslikult ütlen, et kui on olemas alternatiivid, eelistan ma alternatiive, mis on kontrollitavad laengud," ütles Pevkur.

Pevkur Süüriast: kui diktaatorlikud režiimid kukuvad, siis nad kukuvad kiiresti

Pevkur kommenteeris ka Bashar al Assadi võimu langemist Süürias. "Moel või teisel on praegu positiivne kõikides nendes Ukraina sõja, Lähis-Ida sündmuste valguses, et Venemaa on ühes kohas saanud strateegilise kaotuse osaliseks," ütles ta.

"Loomulikult, kui vaadata seda kurjuse telje kujunemist – Venemaa, Iraan, Põhja-Korea, Hiina – siis selgelt Venemaa ja Iraani sisuline lüüasaamine Süürias on kindlasti strateegilises vaates kõige olulisem," lisas ta.

"Eks ta mõnevõrra kinnitab seda, et kui sellised diktaatorlikud režiimid kukuvad, siis nad kukuvad kiiresti. See sündmuste jada kindlasti oli paljudele väga suureks üllatuseks. See nii-öelda opositsioonirühmitus, kes seal seda võitlust alustas, alustas tegelikult põhimõtteliselt kerge jalaväena, väga väikese üksusena ja edasi liikumisel said nad alles endale lisarelvasid, lisajõudu. Ja see, et nad nii kiiresti jõudsid Assadi paleeni välja, oli üsna suur üllatus," rääkis Pevkur.

Süüria suur probleem on Pevkuri sõnul killustatus. "Kui ma vaatame ka praegu seal toimuvat, kus Iisrael püüab oma huve tagada, kuidas Türgi seoses kurdidega mõjutab seal erinevaid grupeeringuid, kuidas Süürias sees on erinevad grupeeringud lisaks nendele, kes praegu justkui on võimu haaranud, on oma võimalust ära kasutamas. Selles mõttes kõige olulisem Süüria tuleviku vaatest saab olema see, et kas need erinevad jõud, erinevates regioonides, mis seal on, suudavad ühiselt, kas viia läbi vabad valimised või leppida kokku, et need, kes praegu võimule tulid, siis proovivad seda riiki juhtida ühe riigi suunas. Praegu ta üks riik kindlasti ei ole," lausus Pevkur.

Kõige suurem indikaator järgnevatel nädalatel saab Pevkuri hinnangul olema Türgi ja Iisraeli käitumine.

Pevkuri sõnul võib eeldada, et Vene vägesid võib olla Süürias veel tuhande sõduri jagu. Ta rääkis, et Venemaa on tohutult investeerinud Süürias asuvasse mereväebaasi ja ka õhuväebaasi, mis on seotud ka Venemaa globaalsete huvidega Lähis-Idas ja Aafrikas. "Võib-olla ma eksin, aga ma siiski pigem kaldun sinnapoole, et Venemaa huvid on sellised, kus nad lähevad selle uue võimuga kokkulepet otsima," ütles Pevkur.

Pevkur ütles, et kui Venemaa Süüria uue võimuga kokkulepet ei saa, siis nad teevad kõik selleks, et baasidest Süürias tuua ära viimasedki väed ja kindlasti sellisel juhul suunatakse need Ukraina rindele.

Globaalselt andis see aga Pevkuri sõnul väga tugeva sõnumi, et Venemaa ei suuda mitut konflikti hallata.