Venemaa agressiooniga on päevakorda kerkinud riikide kaitsevõime ja julgeoleku tagamise puudujäägid, kuna sõda "on Euroopa juhtidele tõestanud, et nende kaitsejõud ei ole sõjaks valmis" (Besch & Westgaard, 2024).

Ukraina vastu suunatud sõja hirmutava näite toel on Euroopa "kakskümmend seitse" hakanud oma kaitsekulutusi kiiresti tõstma¹. See on muutunud veelgi olulisemaks peale Donald Trumpi uue valitsuse samme, mis viitavad sellele, et Ameerika Ühendriigid vähendavad Euroopa sõjalist toetamist (Silva, 2025).

Esikohale on tõusnud küsimus, kust võtta kurnamissõjaks inimressurss. Selle küsimuse lahendamiseks on Euroopa riigid hakanud kaaluma kohustusliku ajateenistuse taastamist ning otsivad nüüd muu hulgas eeskuju Skandinaaviast ja Baltimaadest (Besch & Westgaard, 2024). Seetõttu on ka Eesti jaoks kriitilise tähtsusega ajateenistuse efektiivse toimimise tagamine, seda nii lääneriikidele eeskujuks olemiseks kui ka idanaabri heidutamiseks, peamiselt aga Vladimir Putini režiimi tegevusest tuleneva julgeolekuohuga hakkamasaamiseks.

Eesti ajateenistuse kvaliteedil on arenemisruumi. Viimaste aastate jooksul on tehtud samme "inimnäolise" ajateenistuse tekitamise suunas (Oidsalu, 2024), kuid puuduvad veel empiirilised tõendid muudatuste positiivse mõju kohta. Vaatamata reformidele on ajateenijate rahulolu aastate jooksul langenud. Aastal 2017 oli ajateenistusega rahul 58 protsenti (KVÜÕA, TÜ, SJKK, & TAI, 2018), kuid 2023. aastal 50 protsenti² ajateenijatest (SJKK & TÜ ÜTI, 2024), mis näitab, et kuigi muudatusi on tehtud, ei ole süsteem paranenud ning vajab veel muutmist.

Eesti süsteemi mahajäämust näitab ka võrdlus Soome ajateenijate tagasisidega. Mõlema riigi ajateenistus on 1) kohustuslik ainult meestele; 2) värvatud isikud on juhuslikult valitud, mitte küsitluste ja katsete abil nagu näiteks Norras ning 3) motivatsiooni tase on heterogeenne ehk teenistujate seas varieeruv (Jonsson et al., 2024).  Seega on Eestil ja Soomel peaaegu sama ajateenistuse mudel, mistõttu on just neid kahte kõige parem omavahel võrrelda.

Võrreldes riikide sõdurite tagasisidet, ilmnevad arvestatavad erinevused. 2022/2023. aastakäigu uuringu tulemused näitavad, et meie ajateenijate endi silmis on olukord Soome ajateenistuses märkimisväärselt parem. Eestis peab 64 protsenti ajateenijatest süsteemi riigi julgeoleku tagamiseks vajalikuks, Soomes aga 82 protsenti³.

Veelgi suuremat vahet on näha kaitsetahte osas: Eestis on 56 protsenti valmis oma riiki kaitsma, kuid Soomes jällegi 82 protsenti⁴. (MTS, 2024; SJKK & TÜ ÜTI, 2024) Niisiis erinevad ajateenijate vastused olulisel määral, kuigi süsteemid on sarnased. Järelikult vajab Eesti süsteem arendamist ning potentsiaal arenguks on Soome näitel selgelt olemas.

Seisukohaga, et ajateenistus on läbimõtlemata ja vajab parandamist, nõustuvad ka Eesti julgeoleku eksperdid ja juhid⁵ (Ots, 2024). Mitmed prominentsed isikud on seda väljendanud seoses kaitseväe juhataja kindral Merilo välja pakutud ideega ajateenistust reformida (Hindre, 2024). Kuna riikliku julgeoleku kuvandi poolest on tegemist õrna teemaga, siis on võtmeisikute väljaütlemised ja plaanid juba oma olemuselt märkimisväärne samm potentsiaalse arengu suunas ning näitavad ajateenistuse edasiarendamise hädavajalikkust.

Vaatamata osati õiges suunas liikumisele on endiselt vaja pöörata rohkem tähelepanu ajateenijate rahulolu suurendamisele, kuna reservväelastel põhineva riigikaitsesüsteemi puhul on ajateenijad ning nende kogemus suuresti kogu selle süsteemi alustaladeks.

Kuigi uuringutes küsitakse ajateenijatelt üldiseid küsimusi (nt: kas ajateenistus oli ajaraiskamine, milline on nende kaitsetahe ning kuidas nad hindavad ajateenistuse vajalikkust), puudub sisulise konstruktiivse tagasiside küsimine peaaegu täielikult (SJKK & TÜ ÜTI, 2024). Saadakse küll teada, kas ajateenijad olid rahul või mitte ja milline oli nende üldine suhtumine, kuid peale selle ei koguta selliseid andmeid, mille alusel rahuloluga (rahulolematusega) seotud probleeme lahendama hakata.

Hoiakute kaardistamine ei vii probleemide lahendamisele nii lähedale kui võiks viia otsene rakendatav tagasiside ehk potentsiaalsete muudatuste või lahenduste kohta küsimine. 

Probleemi puhul ei saa jääda lootma vertikaalse süsteemiga organisatsiooni kõrgemate juhtide peale. Kaitseväes on levinud arusaam, et muudatused peaksid tulema ülevalt alla. See on loogiline, arvestades asutuse militaarselt jäika ja hierarhilist karjäärisüsteemi ning sellest tulenevat üldist perspektiivi alluvatest ajateenijatest kui alamatest, kes ei ole piisavalt pädevad kasuliku tagasiside pakkumiseks. Samal ajal oskavad just need isikud, kes ise õppekavasid ja kursuseid läbivad, öelda, mis on valesti, mistõttu peaks neid ka väljaõppe kujundamise protsessi kaasama.

Kaitseväge saab tinglikult käsitleda haridusasutusena, eriti ajateenistuse perspektiivist. Ajateenistuse jooksul läbitakse kursusi erialaste oskuste omandamiseks, mistõttu selle võrdlemine kõrgharidusega on asjakohane.

Uuringud kõrgharidusest näitavad, kuidas üliõpilaste tagasiside õppejõududele toob otseselt kaasa muudatusi ning arendab õpetamise kvaliteeti (Menges & Brinko, 1986). Seda nähtust on täheldatud ka erasektori firmade puhul (Church et al., 2018). Samades uuringutes on samuti leitud tõendatud erinevusi olenevalt sellest, kas antakse tagasisidet vaid numbriliselt või tehakse seda täiendatult koos detailse vabavormilise tagasisidega. Viimane variant toob endaga kaasa märkimisväärselt paremaid tulemusi võrreldes lihtsalt punktiskaala tagasisidega (Cohen, 1980). Sama lahendust saaks rakendada ka kaitseväes.

Iga-aastastele uuringutele vabavormilise otsese tagasiside juurde lisamine võtaks vähe lisaressurssi, kuid selle lahenduse rakendamisest oleks rohkesti potentsiaalset kasu. Viiepalliskaala küsimustega ei ole võimalik jõuda sama kaugele kui sisukate üksikasjalike vastuste kogumisega.

Võib loota, et lähiaastatel ajateenistust reformides süsteem paraneb ning viiakse ellu idee ajateenijaid suuremal määral otsese sisuka tagasiside korje vormis kaasata. Usun, et see on lihtne, aga suure kasuteguriga samm, mis otseselt panustaks Eesti riigikaitse arendamisse ja parendamisse.

Kommentaar valmis Tartu Ülikooli riigiteaduste eriala aine "Eesti keele suuline ja kirjalik väljendusõpetus" argumenteeriva teksti kirjutamise ülesande raames. Juhendasid Liisa-Maria Komissarov ja Nele Karolin Teiva.

Kasutatud allikad

• Besch, S., & Westgaard, K. (08.07.2024). Europe's Conscription Challenge: Lessons From Nordic and Baltic States. Carnegie Endowment for International Peace.
• Church, A. H., Dawson, L. M., Barden, K. L., Fleck, C. R., Rotolo, C. T., & Tuller, M. (2018). Enhancing 360-Degree Feedback for Individual Assessment and Organization Development: Methods and Lessons from the Field. D. A. Noumair & A. B. (Rami) Shani (Toim), Research in Organizational Change and Development (Kd 26, lk 47–97). Emerald Publishing Limited.
• Cohen, P. A. (1980). Effectiveness of student-rating feedback for improving college instruction: A meta-analysis of findings. Research in Higher Education, 13(4), 321–341.
• Hindre, M. (11.12.2024). Kaitseväe juhataja kavandab ajateenistuse reformi. ERR.
• Jonsson, E., Salo, M., Lillemäe, E., Steder, F. B., Ferst, T., Kasearu, K., Novagrockiene, J., Österberg, J., Sederholm, T., Svensén, S., Tresch, T. S., & Truusa, T.-T. (2024). Multifaceted Conscription: A Comparative Study of Six European Countries. Scandinavian Journal of Military Studies, 7(1).
• Kaitseväe Akadeemia. (29.04.2021). Sõjaväelise juhtimise maaväe õppekava. Kaitseväe Akadeemia.
• KVÜÕA, TÜ, SJKK, & TAI. (2018). Ajateenijate hoiakute, tervise ja käitumise muutumine ajateenistuse käigus; Ajateenijate kompleksuuringu 2016. aasta pilootuuringu tulemuste aruanne. strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskus. Menges, R., & Brinko, K. T. (1986). Effects of Student Evaluation Feedback: A Meta-Analysis of Higher Education Research. 19.
• MTS, M. suunnittelukunta. (2024). Suomalaisten mielipiteitä ulko- ja turvallisuuspolitiikasta, maanpuolustuksesta ja turvallisuudesta Sarjajulkaisu. fi=Puolustusministeriö|sv=Försvarsministeriet|en=Ministry of Defence|.
• Oidsalu, M. (23.09.2024). Teaduspõhine kaitsevägi; Kaks Eesti naist kujundavad käitumisteadustele tuginedes inimnäolisemat ajateenistust. Postimees.
• Ots, M. (11.12.2024). Eksperdid peavad ajateenistuse reformi mõistlikuks. ERR.
• Silva, C. D. (19.02.2025). As Trump detonates relationship with Ukraine, Europe has no fast answer. NBC News.
• SJKK & TÜ ÜTI. (2024). RIIGIKAITSJATE OOTUSED, HOIAKUD JA SUHTED MUUTUNUD JULGEOLEKUOLUKORRAS; Kompleksuuringu 2022.-2023.a. Aruanne (lk 131).
• Tian, N., Scarazzato, L., Silva, D. L. D., & Liang, X. (2024). Trends in World Military Expenditure, 2023. SIPRI Fact Sheet Teabeleht.