"Võrklaev soojendas üles meie vana vaidluse – kas teadusleppes kokku lepitut tuleks murda ja võtta teadusraha õpetajate palkade rahastamiseks. Lisandväärtust see ei loo, hariduses paremat muutust ei too," kirjutas Kallas Facebookis.

Ta märkis, et eelmise aasta lõpus kärpis haridusministeerium kaheksa miljonit eri tegevustest, sealhulgas ametnike ametikohti, et leida raha õpetajate palkadeks. Kusjuures õpetajate soovitud palgatasemest jäi veel puudu 10 miljonit.

"Seda rahandusminister leida ei soovinud, vaid soovitas võtta teadusest raha. Kaks aastat varem olid teadlased saavutanud ühiskondliku kokkuleppega selle, et teaduse rahastus viiakse ühe protsendi juurde SKP-st. Selle rahastusega hakati lõpuks ometi nooremteaduritele maksma palka, mis ei ole miinimumpalga määras olev stipendium. Ma tean, mis palgad on kõrghariduses ja teaduses. Nooremõpetaja saab 1820, nooremteadur 1830. Võtame ära nooremteadurilt 30 eurot, et anda õpetajale juurde 30 eurot? Samal ajal oli riigieelarvest võimalik need 10 miljonit leida, kui oleks olnud poliitiline tahe," rääkis Kallas.

"Küsimus oli suhtumises – kas õpetajad on olulised või mitte. Poliitiline tahe tuli lõpuks Eesti 200 ja SDE ministrite kokkuleppel, kus leiti pool vajaminevast summast ehk 5,8 miljonit. Ja nii me jätkame vaidlust, et võiks ikka nooremteaduritelt ära võtta. Endine rahandusminister on taas kord avaldanud arvamust, et 14 miljonit on teaduses ilmselgelt üle ja tuleks ära võtta," sõnas minister.

Võrklaev: haridusminister tegeles poliitmängurlusega

Võrklaev vastas Kallasele terava süüdistusega. "Kristina, valel on lühikesed jalad," kirjutas Võrklaev.

"2023. aastal jäi haridus- ja teadusministeeriumil teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine tegevusalal kasutamata 14 miljonit ja see kanti üle 2024. aastasse. See on fakt ja HTM-i enda poolt 2023. aasta eelarve muutmise seaduses kirjas. 2024. aastal jäi HTM-il teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine tegevusalal jälle kasutamata 14 miljonit ja see kantakse HTM-i soovil 2024. aasta eelarve muutmisega Vabariigi Valitsuse reservi. Seega ei ole küsimus kellegi arvelt raha ära võtmises, vaid selles, 2024. aastal ei kasutata seda 14 miljonit ei teaduseks ega ka õpetaja palgaks vms. Ja jääb täitmata ka ühe protsendi SKP-st raha suunamine teadusesse. Seda mitte minu süül, vaid seetõttu, et haridusminister pole soovinud seda raha kasutada. See on fakt ja HTM-i enda poolt 2023. aasta eelarve muutmise seaduses kirjas," kirjutas Võrklaev.

"Mai 2024 kinnitasid mulle ise, et HTM-il jäi 2023 kasutamata kuus miljonit õpetajate palgaraha ja see kanti nüüd üle 2024. aastasse. Seega oleks ka seda raha saanud 2024 õpetajate palgarahaks kasutada, kui haridusminister oleks päriselt 2024 alguses palgaraha HTM-i eelarvest ka leida soovinud," jätkas Võrklaev.

Seega HTM-il rahalisi võimalusi Võrklaeva sõnul oli ning õpetajate palgaraha leidmisel kevadel jäi puudu haridusministri poliitilisest tahtest, mitte kellegi muu tahtest. "Haridusminister tegeles poliitmängurlusega haridusvaldkonna tugisammaste – õpetajate emotsioonide ja igapäevase sissetuleku arvelt ning nüüd jätkad seda," ütles Võrklaev.

Kallas: ülekantav raha leiab kasutust kärbete katteks

Kallas aga vaidles Võrklaevale vastu ja kinnitas, et see raha, mis kanti 2024. aastasse, läks kasutusse teadusesse: baasfinantseerimine, uurimisgrantid, nooremteadurite reformi rahastus.

"2024. aasta raha kantakse üle 2025.–2027. aastatesse ja läheb kärpesse. Selgitasin sulle seda ka komisjonis. Meil on nooremteadurite reform, mille kulusid peame katma, milleks vahendeid eraldi ei ole, see on ühe protsendi kokkuleppe sees. Meil on 23-miljonine kärbe 2025–2027 ja kui me lisaks ka selle 14 miljonit kärbime, siis ei suuda me tagada kohustusi nooremteadurite palga osas ja peame kärpima palka. Nooremteadurid oleksid ainukesed, kes selles kärpes saaks niimoodi pihta üle riigi," märkis Kallas.

Ta lisas, et see 14 miljonit oli 2022. aastal olemas ka Liina Kersnal (endine haridusminister – toim.), ent ometigi ei kandnud ta seda õpetajate palkadesse, vaid kärpis selleks hoopis huviharidust ja sai eelarvest lisa. "Miks? Sest teaduses see raha üle ei ole, nagu väidad sina. Seda ei teinud ka Tõnis Lukas (samuti endine haridusminister – toim) 2023. Miks? Sest teaduses seda raha üle ei ole. See läheb baastegevuste miinuste katteks. Eriti küüniline peab olema see mõtlemine, et ma lasin kogu streigil juhtuda ja kesta, kuigi mul oli see 10 miljonit olemas," kirjutas Kallas.

Võrklaev ei jäänud aga Kallase selgitusega rahule. "Seega HTM-il oli 2024. aastal see raha, aga haridusminister väitis kevadel teadlikult vastupidist ning jättis selle kasutamata. M. O. T. T."

Kristina Kallas kordas, et see raha oli teaduses kasutamiseks planeeritud teaduse baastegevuste rahastamiseks. "Seda raha ei saa sealt ära võtta ja tõsta õpetajate palkadesse. Nii saaks ju väita iga asja kohta – sul on seal kõrghariduse raha, võta sealt. Sul, Mart, oli EMTA palgaraha, miks sa sealt ei andnud? Ma olen seda sulle selgitanud juba aasta otsa," ütles Kallas.