Tegevuskavas kajastuvad tegevused toetavad MKM-i sõnul ettevõtete kasvu ja innovatsiooni ning aitavad luua Eestile majanduskeskkonda, mis meelitab ligi investeeringuid ja toetab ettevõtluse arengut või omavad piirkondade majandusarengu vaatest ergutavat mõju. Kava vaatab valitsus üle kord kvartalis.

Koostöös ettevõtete ja avaliku sektoriga pandi aasta alguses paika majanduspoliitika põhimõtted seitsmes valdkonnas, kaardistamaks ettevõtjate ootusi tugeva ja konkurentsivõimelise majanduskeskkonna arendamiseks. Tegevuskava on loodud nende põhimõtete praktiliseks elluviimiseks. Seitsme valdkonna alla on kokku koondatud 45 erinevat tegevust.

Läbivate põhimõtetena arvestatakse tegevuste planeerimisel ja elluviimisel sellega, et valitsus on lubanud maksurahu aastani 2027. Niisamuti on oluline, et majandust toetavate tegevuste juures kaalutakse läbi võimalikud majandusjulgeolekuga seonduvad riskid. Viimaste aastate kriisid ülemaailmsest pandeemiast kuni Venemaa agressioonini Ukraina vastu, vaenulik hübriidtegevus erinevates kriitilistes majandussektorites nagu näiteks energeetika, side, merendus, lennundus, tehnoloogia ja finantssektor ‒ samuti tõusev geopoliitiline pinge ‒ sunnivad nii Eestit, Euroopa Liitu, kui ka liitlasi väljaspool pöörama suuremat rõhku majandusjulgeoleku tagamisele.

Majandusministri Erkki Keldo sõnul peaks kava toetama ettevõtete kasvu ja innovatsiooni ning peab aitama luua Eestile majanduskeskkonda, mis meelitab ligi investeeringuid.

"Toetame eksporti, soodustame investeeringute tegemist. Alustades suurinvesteeringute meetmest, aga ka kapitali kättesaadavus väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele. Aitame erinevate programmidega ettevõtjatel tootlikkust tõsta suunates rohkem raha teadus-arendustegevusse, toodete kõrgema lisandvääruse loomisesse. Ja muidugi (peab) riigi poolt vähendama aruandluse koormust," lausus Keldo.

Kavas on kirjas 160 miljonit eurot suurinvesteeringute Eestisse toomiseks nelja aasta jooksul. Ekspordilaenu ülempiiri kavatsetakse  suurendada 25 miljoni euroni ja palju muudki veel.

Enne avalikustamist tutvustati plaani ettevõtlusorganisatsioonidele. Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, ettevõtjad vajavad jätkuvalt stabiilset maksupoliitikat, soodsat elektrit ja ekspordivõimalusi. Tema sõnul tuli valitsus esimest korda välja konkreetsema majanduskavaga, mille prioriteedid pole aga selged.  

"Ettevõtjad tahavad väga konkreetseid ja pragmaatilisi tegevusi. Kõik ju oleneb lõpuks sellest, kui palju on tahtmist ära teha. Kui palju on meil vahendeid, et kõike seda ära teha. Mingit erilist kuldkuuli sealt nüüd küll ei tule, aga on võimalik edasi minna," lausus Potisepp.  

Majandusministeeriumi kinnitusel suunatakse  järgmisel aastal ettevõtluskeskkonna ja teadmussiirde programmi kaudu majandusse 247 miljonit eurot.

Riigikogu opositsiooni hinnangul on järgmise aasta eelarve majandusvaenulik, seetõttu pole ka sellesse kavasse usku.

"Kui me näeme, kuidas oli koostatud riigieelarve, millest keegi ei tea, kuidas rahad liiguvad ja on suunamatud, siis ma kardan, et selle majandusplaaniga võiks olla sama lugu," nentis riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Aleksei Jevgrafov (Keskerakond).