"Tehingute turg ostjate-müüjate vahel, kes seal müüvad, seal on küll toimunud jäätumine ja juba aastaid. Kõik see hakkas peale Covidist, siis tuli Ukraina sõda, siis tulid energiahinnad, siis intressid. See neli aastat on ärikinnisvaraturul olnud väga tugev vastutuul, mis on nüüd küll juba leevenemas," rääkis Eften Capitali tegevjuht Viljar Arakas sel nädalal ärikinnisvaraturu viimaste aastate seisust Eestis.

Ja siis tuli pommuudis: Ülemiste Citysse pidi kerkima Ericssoni uus tehas, investeering 155 miljonit eurot, kuid ettevõte teatas, et loobub uuest tehasest.

Kas välisinvesteeringuid on tabanud jääaeg Eestis?

Ericsson intervjuuks aega ei leidnud ja viitas oma otsuse kommenteerimisel keerulisele turu- ja majanduskeskkonnale.

"Võib-olla ei oleks pidanud sellest Ericssoni otsusest enne rääkima, kui kopp on maasse löödud ja konkreetsed kohustused on võetud. /.../ Võib-olla kiresime natuke liiga vara sellest. /.../ Kindlasti peaks Eesti riik püüdma välja selgitada, miks selline otsus tehti," kommenteeris kaubandus-tööstuskoja asejuht Oliver Väärtnõu.

See, kes Ericssoni investeerimisotsusest rõõmsalt ja laialdaselt mullu suvel teada andis, oli EAS-i järglane EIS. Just nende tööülesanne on välisinvesteeringuid Eestisse meelitada ja seista hea soodsa investeerimiskliima eest.

"Ma ütleks, et külma dušina (Ericssoni otsus) ei tulnud selles mõttes, et investeeringute maailmas on alati ootamatusi ka tulemas, aga see oli kindlasti üllatav. Aga vaadates Euroopa majandusolukorda ja ka globaalset majandusolukorda ja geopoliitilisi ja majanduspoliitilisi olukordi, siis on see isegi loogiline," rääkis EIS-i välisinvesteeringute juht Joonas Vänto.

"Väga kahju, et selline tehing jäi tegemata. Eesti-suurusele majandusele iga suur investeering on kuldaväärt. Aga paar päeva varem ma Ericssoni Eesti tegevjuhiga suhtlesin. Ta andis märku sellest, ütles, et küsimus ei ole kuidagi Eesti siseriiklikult, vaid antud otsus on tehtud just suuremalt, arvestades globaalset muutumist telekommunikatsiooniturul. Nagu me teame, Ericssonil on tehaseid siin, Eestis, on Ameerikas," ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

Nii minister, EIS kui ka kaubandus-tööstuskoda toovad esimese negatiivse mõjurina välja Ukraina sõja, mis välisraha investeerimisotsuseid mõjutab.

"Venemaa on meie otsene naaber, me oleme kindlasti nii-öelda rinderiik ja rinderiiki ilmselgelt ei soovita teha suuri investeeringuid, kuna mingite stsenaariumite, halvemate stsenaariumite kohaselt võib siin olukord halvaks minna ja kogu see investeering tuleb maha kirjutada," selgitas Väärtnõu.

Arakas sellega ei nõustu vähemalt mitte ärikinnisvaraturu poolelt, vaid ütleb, et põhjused on mujal.

"Kuna eurotsoonis on intressimäär igal pool kõigil üks, siis tegelikult need probleemid on ikka pigem kodus. Kui sul koduturg põleb, siis sa välisoperatsioonidest tood raha koju, et koduturgu päästa. /.../ Tõmmatakse täna raha ikkagi enda külje alla tagasi, et kindlustada oma koduturg ja siis, kui on jälle väga head ajad, vaadatakse väljapoole. Baltikum paraku on selline piirkond, kus väliskapital tuleb viimasena, lahkub esimesena," rääkis Arakas.

Ent mis siis takistab välisrahal Eestisse voolamast, kui Ukraina sõja lähedus kõrvale jätta?

"Viimastel aastatel kindlasti kiire hinnatõus – meil on olnud väga kõrge inflatsioon, mingitel hetkedel Euroopa kõige kõrgem," tõdes Väärtnõu.

"Suurtootjad soovivad pikaajalist stabiilsust, pikaajalisi võimsusi, mis on neile garanteeritud kindla, konkreetse hinnaga ja nii edasi. Selliseid kokkuleppeid ilmselgelt peab ka Eesti riik hakkama järjest rohkem tegema. Ma arvan, et see on ka üks põhjus, miks Google otsustas minna Soome. Seal on kindlasti odavam elektrienergia. Kui vaadata, milline on meie energia hind ja näiteks võrrelda meie SKP-ga või SKP-ga inimese kohta, siis on see ikkagi ka üks väga kõrge," lisas ta.

"Välisinvestori jaoks on hästi oluline see, et maksukeskkond oleks stabiilne. Et energiaressursid oleksid kättesaadavad, need oleksid Põhjamaadega võrreldes konkurentsivõimelise hinnaga. Suuremate tööstusinvesteeringute puhul on kindlasti oluline see, et ka ühiskonna või kogukondade arusaamine töökohtade vajaduse osas oleks parem. Me näeme tihti suuremate investeeringute puhul, et et enne seda, kui jõutakse ära teha näiteks keskkonnamõjude analüüs investeeringu puhul, on kogukondade vastuseis juba hästi tugev. Seda nii-öelda nimby-efekti on Eestis väga palju tunda," rääkis Ida-Viru investeeringute agentuuri juht Teet Kuusmik.

Lisaks on Ida-Virumaale investoreid otsiva Kuusmiku sõnul tähtis ka asjaajamise lihtsus ehk vähene bürokraatia.

"Kogu ettevalmistusprotsess välisinvestori jaoks on hästi oluline, et oleksid tehtud planeeringud, et oleks olemas infrastruktuur. Sest kui on omanike poolt tehtud otsus investeering teostada, siis jällegi valitakse tõenäoliselt see koht, kus takistusi selle tootmise käivitamiseks on võimalikult vähe. Planeerimise protsessid on meil täna kahjuks väga pikad," ütles Kuusmik.

"Meie majandusest 80 protsenti on eksport ja kui vabakaubandusmaailmas hakkab minema erinevate tariifide, tollimaksude peale, siis pikemas vaates see kindlasti väikeriikidele kasulik ei ole. Euroopa peab enda ettevõtluse konkurentsivõimet parandama. Me ei saa ainult ülereguleerida, vaid peame ka vaatama, kuidas meie ettevõtlusel oleks globaalsel tasandil konkurents," rääkis Keldo.

"Me ju valitsuses olemegi selgeks suunaks võtnud ka bürokraatia vähendamise. Esimesed sammud sellest on tehtud, mis tähendab, et me soovime kahe aasta pärast näha, et ettevõtjatel võiks olla üks aruandlus ja võimalikult palju andmeid tuleks automaatselt. Kui me tahame, et andmed standardiseeritud oleks ja automaatselt liiguks, see tähendab, et need peavad olema digitaliseeritud, sealhulgas ka e-arved," lisas ta.

Sel nädalal rääkis majandus- ja tööstusminister ka võimalusest olukorra parandamiseks pakkuda tööstusele odavamat elektrit ja tutvustas uut EIS-i suurinvesteeringumeedet tööstustele.

"Eelarve on 160 miljonit, mida valitsus on eraldanud selleks. Ja see tegelikult tähendab minimaalselt kaheksat 100-miljonilist investeeringuprojekti. Väga suured uudised ilmselt lähiaastatel ka selle najal tulevad, huvi suuremahuliste investeeringute meetme vastu on väga suur. See tähendab ikkagi 1,5-miljardilist investeeringutevoogu Eesti majandusse, mis kindlasti omab tegelikult ka majanduskasvu mõttes märgilist rolli," rääkis Vänto.

Ent rahaga käivad kaasas ka tingimused: investeering peab olema vähemalt 100 miljonit eurot ning tekkima peab palju uusi töökohti. Ka Ida-Virumaale suunatud õiglase ülemineku fond seadis eesmärgiks hulga töökohtade loomise. Just see viimane klausel jääb aga tööstustele arusaamatuks nõudeks, sest see eesmärk liigub moderniseerimisele vastupidises suunas.

"Meie investeerisime uutesse seadmetesse, et muuta oma protsessid efektiivsemaks. Et saaks toota rohkem olemasolevate inimestega. Kahjuks sellele investeeringut ei anta, kui sa ei loo töökohti. Me investeeriksime palju rohkem, kui me saaksime ka osa sellest," ütles Hanza Mechanics Narva tehase juht Juhan Terasma.

Rootsi kapitalil põhineval Hanza Mechanicsil on Eestis kaks tehast – üks Narvas, teine Tartus. Narvas toodavad nad kahveltõstukeid ja juppe mäetööstuse rasketehnikale. Tartu tehasest aga tulevad taaraautomaadid. Mis neid just Eestisse investeerima pani?

"Kuna meie põhiturg on hetkel ikkagi Põhja-Euroopa – Rootsi, Soome –, siis meie head suhted, ühendus riikide vahel. Ja kõige suurem väärtus on ikkagi inimesed ja see on meil olemas ja sellepärast me siia julgeme ka investeerida," selitas Terasma.

Ent vaatamata sellele, et Hanza Mechanics toetustele ei kvalifitseeru, plaanib ettevõte laieneda ja investeerida järgmisel aastal Narva tootmisesse miljon eurot.

Kas Eesti konkurentsivõime on paranemas või halvenemas?

"Mina arvan, et tänu sellele, mis siin regioonis toimub, on Eesti konkurentsivõime globaalses pildis halvenenud," tõdes Väärtnõu.

"Mina julgeks öelda, et paraneb. Huvi on tundnud, ma julgeks öelda, neli-viis, isegi rohkem välisinvestorit. Samamoodi paar-kolm Eestis juba toimetavad tarka tööstust, on huvitatud enda tööstust laiendama. /.../ Ma usun, et järgmise aasta esimesel poolel juba positiivseid sõnumeid tuleb," sõnas Keldo.

Välisinvesteeringud Eestisse

Välisinvesteeringute globaalse statistika üle peab arvestust ÜRO Kaubanduse- ja Arengukonverents (UNCTAD).

Eestisse tehti selle statistika järgi eelmisel aastal välisinvesteeringuid ligi 4,6 miljardi dollari ehk 4,3 miljardi euro ulatuses. Eelmine aasta oli rekordiline pärast kahte madalseisuaastat.

Ühtlasi torkab varasemate aastate joont vaadates silma, et investeeringud tõusid ja jäid üldiselt kõrgemale tasemele alates 2003. aastast ehk vahetult enne Eesti liitumist Euroopa Liidu ja NATO-ga.

Sarnased arengukõverad iseloomustavad ka meie naaberriikidesse Lätisse ja Leedusse tehtud investeeringuid, Eesti on kokkuvõttes olnud aga edukaim välisinvesteeringute riiki tooja.

Soomesse tehtud välisinvesteeringute joon on väga sakiline, aga investeeringute tase on hoopis teistes suurusjärkudes.

ÜRO Kaubanduse- ja Arengukonverents tõi oma aruandes välja, et investeeringuvood langesid eelmisel aastal võrreldes üle-eelmisega globaalselt kaks protsenti ja põhjuseks on geopoliitilised ja kaubanduslikud pinged.