Sellel nädalal räägiti ERR-i saates "Impulss" kultuurieelarve vähenemisest ja toodi välja, et ehkki riigieelarve kasvab järgmisel aastal tänavuselt 17,7 miljardilt eurolt 18,2 miljardi euroni ehk kokku 2,8 protsenti, väheneb kultuuriministeeriumi eelarve 7,2 protsenti, langedes 361 miljonilt eurolt 336 miljoni euroni.

Kultuuriministeerium teatas seepeale, et niisugused andmed ei vasta tõele – 26 miljoni euro suurune vähenemine ei toimu mitte järgmisel aastal, vaid 2027. aasta lõpuks.

"2025. aastal hoitakse kultuuriministeeriumi valitsemisalas kokku 13,4 miljonit eurot," ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Liisa Johanna Lukk.

Arvud, mida saates esitleti, pärinesid valitsuse kodulehelt 2025. aasta eelarvet puudutavast rubriigist. Sama tulemuseni jõuab ka 2024. aasta eelarve ja 2025. aasta eelarve seletuskirja kõrvutades. Sealtki ilmneb, et kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve on vähenenud 26 miljoni euro võrra.  

Siiski ei ole kultuuriministeerium sellega nõus ning Luki sõnul hägustab nende eelarvete aastati võrdlemine pilti.

"Ministeeriumi eelarve koosneb väga erinevatest komponentidest, aastati võivad lisanduda näiteks välisvahendid või uued investeeringud, alustatud objektid-investeeringud jällegi valmis saada ning seetõttu eelarve nende arvelt ja võrra väheneb. See ei tähenda, et nende arvelt kokku hoitakse või neid kärbitakse," põhjendas Lukk.

Ministeeriumi arusaama järgi on nende kokkuhoid tuleval aastal 13,4 miljonit eurot, 2026. aastal 21 miljonit eurot ja 2027. aastal 26,3 miljonit eurot.

Lukk ütles eelnõu seletuskirjale viidates, et 5,3 miljonit kärpest moodustab haldusala sihtasutuste, hallatavate muuseumide ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevustoetuste kärbe, 2,7 miljonit eurot kolmanda sektori, erasektori ja kohaliku omavalitsuse partnerite tegevustoetuste ning läbiviidavate avatud taotlusvoorude 2025. aasta kärbe ning 4,7 miljonit tuleb remontimiseks ning IKT-valdkonna arendusprojektideks mõeldud raha vähendamisest.

Väikseim kärbe on kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti tegevuskulude kokkuhoid, mille maht on 0,7 miljonit eurot.

Lukk tõi välja ka tabeli, mis kajastab äsja vastu võetud eelarve põhjal uuendatud eelarvemahte aastast aastasse. Selles on 2024. aasta kultuuriministeeriumi eelarve mahuna toodud 356,5 miljonit eurot ja 2025. aasta eelarvel 337,3 miljonit eurot. Kui siit lahutustehe teha, ilmneb aga, et vähenemine on hoopis 19,2 miljonit eurot ehk hoopis kolmas summa.

Lukil oli selle jaoks selgitus olemas. "Vaid eelarve baasarvusid võrreldes läheb pilt tegelikult häguseks, sest see muutus ei kajasta vaid 13,4 miljonit eurot konkreetse kärpeülesande raames leitud kokkuhoidu," tõdes ta ja lisas, et eelarve väheneb ja kasvab aastast aastasse ka muudel põhjustel.

Eelarve osas selgust saada üritav inimene sellest infost paraku väga palju ei võida. Tegu pole paraku üksiknäitega.

Ka rahandusministeeriumi arvutused põhinevad mitteavalikel allikatel

Esmaspäeval selgus riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et tuleva aasta valitsemiskulude kasvu või kahanemist on raske arvutada, sest ehkki tänavuse ja järgmise aasta eelarvet kõrvutades tunduvad kulud kasvavat, teeb rahandusministeerium oma arvutused hoopis teiste, avalikkusele mittekättesaadavate andmete põhjal.

Nimelt said nii komisjoni juht Urmas Reinsalu kui ka istungil osalenud riigikontrolör Janar Holm riigieelarve seletuskirja põhjal ühtviisi aru, et riigi valitsemiskulud ehk tööjõu- ja majanduskulusid järgmisel aastal kasvavad – tööjõukulud 54,5 miljoni euro ja toetused 23,6 miljoni euro võrra, ehkki koalitsioon lubas neid vähendada.

Samas teatas rahandusministeerium, et tulemus on saadud mõlema aasta eelarvet kõrvutades, kuid niiviisi ei ole võimalik õiget arvutust teha. Rahandusministeeriumi arvutuskäigu kohaselt on 2025. aasta riigieelarve 1,8 protsenti ehk 138,2 miljonit eurot väiksem kui 2024. aasta esialgne eelarve ning majandamiskulu kahaneb üle kaheksa protsendi ja toetused ilma sotsiaaltoetusteta 1,2 protsenti, tööjõukulud aga kasvavad kahe protsendi võrra.

Janar Holm tõdes esmaspäevasel komisjoni istungil, et RES-i dokumentidest selliseid numbreid, mille alusel ministeerium oma võrdluse koostas, ei leia ning ministeerium peaks asja kohta ise lisaselgitusi jagama.

ERR uuris riigikontrollilt, kas niisugune olukord, kus kuskil on mingid eelarvenumbrid, millega ministeerium arvutusi teeb, kuid avalikes dokumentides neid ei leidu, on mõistlik ja õiguspärane. Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Priit Simson ütles ERR-ile, et ministeeriumi poolt riigieelarve kontrolli erikomisjonile saadetud info kohaselt ei ole tehtud kärpe puhul aluseks 2024. aasta eelarve, vaid riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja suvine majandusprognoos.

"Samuti tõi rahandusministeerium selles e-kirjas välja, et näiteks tegevuskulude puhul ei ole kärbitud tegevuskulusid, mis on seatud välistoetuste või CO2 müügituluga. Samuti viidati rahandusministeeriumi poolt selles kirjas, et kärpe tegemine ei eelda nende lähenemise järgi summa vähenemist võrreldes eelneva aasta eelarvega, vaid kärbitakse ka eelarve kasvu. Selgitusi oli viidatud e-kirjas veel, kuid riigikontrolli valduses seda komisjonile saadetud kirja ei ole ning riigikontrolör sai sellega tutvuda vahetult mõned minutid enne erikomisjoni koosoleku algust," tõdes Simson.

Ta lisas, et loomulikult on mõistlik ja ootuspärane, et riigieelarvest ja selle seletuskirjast oleks võimalik tuvastada summa, millest kärbe tehakse.

"See ei ole loomulikult ainus probleem, mis on seotud riigieelarve seletuskirja informatiivsusega – aga seda oleme käsitlenud juba põhjalikult varem," lausus Simson.

Ta kinnitas, et hetkel ei ole võimalik rahandusministeeriumi selgitustel põhinevat arvutuskäiku riigieelarve seletuskirjas olevate andmete põhjal taastada, sest puuduvad summad, millest kärped on arvestatud.

"Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja selle aasta suvise majandusprognoosi järgi arvestatud summad, millel põhinevalt on tehtud ka teised kärped, ei ole kättesaadavad ka ühestki teisest kinnitatud dokumendist," ütles riigikontrolli esindaja. "Mõistlik oleks, et rahandusministeerium esitab konkreetsed eelarveread ja summad, millest kärped tehti".

Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon otsustas jätkata teema käsitlemist ning eeldatavasti jagab rahandusministeerium järgmisel komisjoni kohtumisel teema kohta rohkem infot.