Riigieelarve kontrolli erikomisjon on kahel viimasel istungil üritanud selgust saada, kui suur on 2025. aasta riigieelarves valitsemiskulude kärbe.

Komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) tõi esimesel kohtumisel välja, et ehkki koalitsioon on lubanud vähendada valitsemiskulusid ehk tööjõu- ja majandamiskulusid ning toetusi viie protsendi võrra, siis tegelikkuses need hoopis kasvavad ning kui majandamiskuludest kaitseotstarbelise erivarustuse rida välja jätta, siis kerkivad ka valitsemiskulud kaks protsenti.

Sellenädalasel komisjoni istungil olid kohal ka rahandusministeeriumi esindajad, kelle käsutuses oli rohkem andmeid ning saadud info põhjal järeldas Reinsalu kokkuvõtteks, et ministeeriumide majandamis- ja tööjõukulusid ei ole kärbitud – riigieelarve strateegias aastateks 2024-2025 oli 2025. aasta valitsemiskuludeks ette nähtud 3,4 miljardit eurot ja vastuvõetud eelarves on nende kulude summa samuti 3,4 miljardit eurot.

Komisjoni istungil osales ka riigikontrolör Janar Holm, kes ütles ERR-ile, et riigieelarve kontrolli erikomisjonis sai esmaspäeval selgemaks, milliseid kuluridu täpselt kärbitakse. Ta tõi välja, et koalitsioonilepingu kohaselt kärbitakse eelarvekulude kontrolli alla saamiseks tööjõu- ja majandamiskulusid ning tegevus- ja sihtotstarbelisi toetusi kolme aasta jooksul 10 protsenti. Samas ei ole riigieelarves tegevustoetusi ja sihtotstarbelisi toetusi määratletud.

Kui seni on räägitud tööjõukulude ja majandamiskulude ehk kokku tegevuskulude kärpest ning muude toetuste kärpest, siis esmaspäevasel istungil selgus Holmi sõnul, et lisaks muudele toetustele kärbitakse toetustest ka investeeringutoetusi.

"Rahandusministeeriumi poolt kinnitati üle veel see, et nende eelmises punktis nimetatud nelja kululiigi puhul kärbitakse ainult piirmääraga kulusid – välja jäävad välisvahendid, CO2 müügitulude arvel tehtavad kulud ning arvestuslikud ehk seadusest tulenevad kulud," selgitas riigikontrolör.

Seega arvestati erikomisjoni koosolekul esitatud arvudekaskaadis mitte ainult tööjõu- ja majandamiskuludega, vaid kõigi eelnimetatud nelja kulureaga. Samuti kinnitas rahandusministeerium üle oma varasema info, et ei kärbitud 2025. aasta riigieelarvet võrreldes 2024. aasta riigieelarvega, vaid kärbiti aastate 2024-2027 riigi eelarvestrateegias 2025. aastaks kavandatud raha, millele lisaks arvestati ka 2024. aastal tehtud kärbete mõjusid ja muud sellist.

"Nende andmete pinnal, mida komisjonis suuliselt esitati ja mida muu hulgas ka jooksvalt kohapeal arvutati, ei ole me valmis andma hinnangut selle kohta, kas 2025. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja tabelis 8 esitatud kärpesummad peegelduvad 2025. aasta riigieelarves," tõdes riigikontrolör.

Hinnangu andmiseks soovib riigikontroll saada rahandusministeeriumilt detailsemat infot aastate 2024-2027 riigi eelarvestrateegias tööjõukuludeks, majandamiskuludeks, investeeringutoetusteks ning muudeks toetusteks kavandatud piirmääraga kuludest iga ministeeriumi kaupa, millelt on kärped tehtud.

"Vastava päringu me teeme. Siis tekib võimalus neid summasid võrrelda 2025. aasta riigieelarves olevate vastavate summadega. Samuti saab siis taustaks tekitada võrdluse 2024. aasta vastavate kulutasemetega," rääkis Holm.

Paraku saab kindlat vastust selle kohta, kas ja millisel kujul 2025. aasta kärbe on realiseerunud, Holmi sõnul anda alles 2026. aasta esimeses kvartalis.

"Põhjuseks on see, et tööjõukulud, majandamiskulud, investeeringutoetused ja muud toetused, mida valitsusliidu leppe alusel kärbitakse, ei ole riigieelarve seaduses kululaena fikseeritud. Need on nii riigieelarve lisas, kui ka riigieelarve seletuskirjas küll välja toodud, kuid minister ei pea seda jaotust kulutuste tegemisel arvestama. Kululaega on riigieelarves tulemusvaldkonnad ja tegevused," selgitas Holm.

Ta lisas, et see on paraku järjekordne näide sellest, kus eelarvedokumenti koostatakse tegevuspõhisena, kuid juhtida soovitakse traditsioonilises kulupõhises vaates.