EKP nõukogu teatas neljapäeval, et otsustas langetada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra.

Nõukogu otsustas kehtestada alates 18. detsembrist 2024 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00 protsenti, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,15 protsenti ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,40 protsenti.

Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt, märkis keskpank – ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4 protsenti, 2025. aastal 2,1 protsenti ja 2026. aastal 1,9 protsenti.

Panga teatel lubab enamik alusinflatsiooni näitajaid arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud kahe protsendi taseme lähedal.

"Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega," lisas pank.

Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist.

"Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis," lisas pank.

Ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,7 protsenti, 2025. aastal 1,1 protsenti, 2026. aastal 1,4 protsenti ja 2027. aastal 1,3 protsenti.

Eamets: Euroopa Keskpank tegi ära oodatud intresside langetuse

"Turud on seda oodanud, kuue kuu euribor on kukkunud juba 2,66 protsendi tasemele," märkis Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.

"Enamik prognoosimajasid arvavad, et vähemasti neli langetust tuleb järgmisel aastal veel ja 2025. aasta lõpuks on keskpanga intress kaks protsenti. See tähendab, et kuue kuu euribor võiks jõuda tasemele 1,6 kuni 1,8 protsenti," sõnas Eamets.

"Kui Saksamaa (tegelikult kogu Euroopa) majandus aga jääb virelema ja vinduma, siis ei ole välistatud veel üks langetus ja me võime näha, et euribor langeb 1,5 protsendi tasemele, mis kahtlemata on hea uudis meie laenuvõtjatele ning muidugi kinnisvara- ja ehitusturule. Samuti soodustab raha madalam hind tarbimist ning investeeringuid," lisas ta. 

EKP hoiustamise määr on intressimäär, millega kommertspangad saavad hoiustada oma raha keskpangas, selgitas Eamets. "Kui see määr muutub, mõjutab see otseselt pankade motivatsiooni hoida oma raha EKP-s. Kui hoiustamise määr on kõrge, siis pangad eelistavad pigem raha EKP-s hoiustada, kuna nad teenivad sealt paremat tootlust. Kui hoiustamise määr on madal või negatiivne, otsivad pangad alternatiive, näiteks laenavad raha rohkem üksteisele."

Ta lisas, et euribor on otseselt seotud keskpanga intressiga. "Euribor on keskmine intressimäär, millega euroala suured kommertspangad laenavad üksteisele raha lühiajaliselt – üks nädal kuni 12 kuud."

"Pangad ei laenaks raha üksteisele madalama intressiga kui nad võiksid EKP-s hoiustades teenida. Kuue kuu euribor püüab ette ennustada, mis suunas keskpanga intress liigub. Näiteks hetkel on see 2,7 protsendi ümbruses. Hoiustamise määr on alates tänasest kolm protsenti, seega ennustavad turud, et järgmise poole aasta jooksul kindlasti alandatakse veel keskpanga intressi, võibolla isegi kaks korda, siis on üksteisele laenamine veel kasulik võrreldes keskpangas hoiustamisega." 

"Lühidalt – kui oodatakse intresside langust, nagu praegu, siis on euribor madalam kui keskpanga hoiustamise määr," ütles Eamets.