Süvenev kindlustunne hinnatõusu püsivasse aeglustumisesse võimaldab Euroopa Keskpanga nõukogul jätkuvalt intressimäärasid langetada, isegi kui kuistes näitajates on veel üsna palju hüplikkust. Sellest veendumusest oli kantud ka meie neljapäevane otsus langetada keskpanga intressimäärasid sel aastal juba neljandat korda 0,25 protsendi võrra.

Veel oktoobris oli tarbijahindade kasv euroalal täpselt keskpanga poolt eesmärgiks seatud kaks protsenti, kuid novembris nägime hinnatõusu kiirenemist aastatagusega võrreldes 2,3 protsendini. Taolised lühiajalised võnked statistikas on suuresti selgitatavad aastataguse võrdlusbaasi muutusega, mitte niivõrd hindade kiirema tõusuga viimase kuu jooksul. Hinnatõus euroalal on selgelt aeglustumise kursil.

Euroala majandusväljavaade ei ole septembrikuiste hinnangutega võrreldes märkimisväärselt muutunud. Võime oodata mõõdukat majanduse taastumist, mida veab sissetulekute ja tarbimise kasv. Väikese viitajaga on tõenäoline ka investeeringute kasv.

Seda eeldust, et euroala majandusolukorra järkjärgulise taastumise taga on vähemalt järgmisel aastal just tarbimise kasv, kinnitavad ka viimaste kuude andmed. Tänu inimeste ostujõu paranemisele on näiteks kaupade ja teenuste jaemüük juba kosunud.

Euroala majandusväljavaade on septembriga võrreldes üsna sarnane: võime oodata mõõdukat majanduse taastumist, mida veab sissetulekute ja tarbimise kasv.

Ettevõtete kindlustunne ja hinnangud lähiaja väljavaatele on aga euroalal, nii nagu Eestiski, üldiselt veel tagasihoidlikud. Eriti tööstusettevõtted on endiselt suhteliselt keerulisemas olukorras.

Kindlasti on Euroopa ettevõtete konkurentsivõime viimase paari aastaga globaalses võrdluses mõnevõrra kannatanud, seda eelkõige kõrgemate energiahindade tõttu. Eestis ja teistes Balti riikides on konkurentsivõimega seotud keerulisemat olukorda võimendanud ka veelgi kiirem hinnatõus, mis on ettevõtjate kulubaasi tõstnud.

Euroalal püsib üsna tempokas keskmine palgatõus ning sellega seotud teenuste hinnatõus. Ametiühingute palgaläbirääkimiste käigus on viimasel ajal kokku lepitud üsna ulatuslikud palgatõusud, seda eriti Saksamaal.

Ettevaates on aga kogu euroalal siiski tõenäoline, et palgatõus aeglustub. Viimaste aastate kiire hinnatõusu tagajärjel tekkinud ostujõu kaotus on nüüdseks palgatõusu kaudu suuresti tagasi tehtud ning praegused palgatõusud on toimunud juba ettevõtete kasumlikkuse vähenemise hinnaga. Selles osas oleme Eestis üsna sarnases olukorras.

Suureks küsimärgiks on võimalikud muutused kaubanduspoliitikas pärast USA uue presidendi ametisse asumist. Nende täpset sisu me veel ei tea. Võib küll ette kujutada erinevaid stsenaariume, kuid majandusprognoosides on neid veel vara konkreetselt arvesse võtta. Küll aga on selge, et igasugused piirangud vabale kaubandusele hoiavad üldjuhul majanduse hoogu ja jõukuse kasvu tagasi. Samuti toob tollitariifide tõstmine reeglina kaasa kõrgemad hinnad.

Olen varemgi keskpanga otsuste järgsetes kommentaarides öelnud, et Eesti laenuvõtjad ja majandus tervikuna võidavad intressimäärade langusest suhteliselt rohkem kui enamik teisi euroala riike. Seda põhjustavad mitu tegurit: meie laenulepingutes tüüpiliselt euriboriga seotud intressimäärad, euribori intressimäärade kiirem langus võrreldes keskpanga otsustega ning ka Eesti elanike ja ettevõtete suurem võlakoormus võrreldes näiteks teiste Balti riikidega.

Kuue kuu euribor on eelmise aasta sügise 4,1 protsendilt langenud juba 2,6 protsendi lähedale. See langus jõuab laenuvõtjateni järk-järgult, vastavalt sellele, kuidas lepingutes intressimäära iga kuue kuu tagant üle vaadatakse.

Teame, et näiteks 100 000 eurose kodulaenu jäägiga perekonna jaoks vähendab iga üheprotsendiline langus intressimääras sõltuvalt laenu pikkusest igakuist laenumakset umbes 50-60 euro võrra.

Teades ka seda, kui palju on Eesti inimesed võtnud kokku kodulaene ja liisinguid ning ettevõtted ärilaene, on võimalik ligikaudselt hinnata, et Eesti laenuvõtjatele jääb järgmisel aastal tänu intressimäärade langusele täiendavalt kätte ligi 300 miljonit eurot. See kalkulatsioon lähtub finantsturgude ootustest euribori languse ulatuse kohta ja teadmisest, et intressimäärade muutused jõuavad laenuvõtjateni viitajaga.

Võidetud summa võrra saavad inimesed teha laenumaksete asemel muid kulutusi ning väheneb finantssurve ettevõtetele. Samal ajal tähendab intressimäärade langus väiksemaid tulusid hoiustajatele, aga see rahaline maht on kordades väiksem.

Kuidas võiks aga järgmisel aastal muutuda tüüpilise Eesti inimese või perekonna majanduslik käekäik?

Eesti Panga värske prognoosi kohaselt ootame keskmiseks palgatõusuks järgmisel aastal 5,9 protsenti ning hinnakasvuks 4,3 protsenti, millesse panustavad kaudsete maksude, nagu käibemaksu, automaksu ja aktsiiside tõusud. Tõuseb ka tulumaksumäär, mis tähendab, et maksujärgse keskmise palga ostujõud ei kasva.

Laenu võtnud peredele pakub leevendust juba mainitud intressimäärade langus. Seda arvesse võttes paraneb Eesti inimeste keskmine kasutatava tulu ostujõud järgmisel aastal eeldatavasti siiski enam kui ühe protsendi võrra. Iga pere või inimese jaoks kujuneb tegelik olukord mõistagi vastavalt sellele, kui palju erineb tema sissetulekute kasv keskmisest, kas laenu on võetud ning kui erinev on tema kulutuste struktuur keskmisest.

Kommentaar ilmus algselt Eesti Panga blogis.