"Lähiaastatel soovib (Šveitsi) Konföderatsioon eemaldada mõned erandid praegustest reeglitest ja ajakohastada mõningaid vanemaid varjupaiku," ütles Vaud' kantoni kodanikukaitse ülem Louis-Henri Delarageaz uudisteagentuurile Reuters.

Valitsus alustas oktoobris konsultatsioone, et tagada Šveitsi vastupanuvõime relvakonflikti korral, ning plaanib 220 miljoni Šveitsi frangi (236 miljoni euro) eest uuendada vanu rajatisi.

"See ei tähenda, et valmistume konfliktiks – see pole sõnum –, kuid meil on varjupaikade võrgustik ja me peame neid hooldama ja tagama nende toimimise," rõhutas Delarageaz.

Šveits on jäänud sõdadest eemale pärast seda, kui ta muutus neutraalseks 1815. aastal. Prantsusmaa okupeeris Šveitsi 18. sajandil ja riigi territooriumi tabas Teise maailmasõja ajal ka paar lennukipommi.

Delarageaz ütles, et pärast Venemaa tungimist Ukrainasse 2022. aastal on tema büroo saanud hüppeliselt rohkem kõnesid murelikelt elanikelt varjupaikade kohta. "Äkki... olime tõesti väga nõutud inimeste seas, kes tahtsid teada: kus asuvad varjendid, kus on minu koht, kas mu varjend on valmis?" kirjeldas ta ja lisas, et pidi kohataotlused Prantsusmaa kodanikelt tagasi lükkama.

Ametniku kabineti kõrval on ka üks kantoni 350 üldkasutatavast varjendist, kus on narid ja tualetid. Lähedal on maa-alune juhtimiskeskus, maa-alune haigla operatsioonisaaliga ja punker kunstiteoste kaitseks.

"Meie Šveitsis oleme ettenägelikud," ütles Delarageaz. "Lähtume vana-rooma kõnekäänust, mis ütleb: "Tahad rahu, valmistu sõjaks."

Varjendid on Šveitsis ehitatud vastavalt 1963. aasta seadusele ning sellega edestab riik naabreid oma kodanikukaitse võimega. Igale Šveitsi üheksast miljonist elanikust, sealhulgas ka välismaalastele ja pagulastele, on tagatud koht varjendis.