Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk kasvas oktoobri lõpuks 841 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 55 miljoni euro võrra suurem. Sügavama puudujäägi põhjustasid nii mittemaksuliste tulude väiksem laekumine kui hoogsalt kasvanud investeeringud ja tegevuskulud, mille taga on peamiselt kaitseotstarbelise varustuse hanked.

Oktoobris aeglustus ka maksutulude kasv, suurim mõju oli füüsilise isiku tulumaksul, mis kasvas kõigest 2,2 protsenti võrreldes eelmise aasta oktoobriga, teatas rahandusministeerium.

Samas kümne kuu kokkuvõttes on makse tasutud prognoosis kavandatust enam, peamiselt tänu tööjõumaksudele ja juriidilise isiku tulumaksule. Seevastu mittemaksuliste tulude kümne kuu laekumine jäi eelmisele aastale alla nii omanikutulu kui ka CO2 ühikuhinna langusest tulenevale CO2 tulude laekumise vähenemise tõttu.

Sotsiaalkindlustusfondidel tervikuna oli oktoobri lõpus väike rahaline ülejääk. Tervisekassa oli aga väikeses, kahe miljoni euro suuruses, puudujäägis. Enamus aastast on nad samuti tegutsenud väikeses eelarvemiinuses ning kui suvel oli tervishoiuteenuste tarbimine veidi väiksem, mistõttu ka sügis algas ülejäägiga, siis nüüdseks on see taas ära kulutatud, märkis ministeerium. Samuti on eelmise aastaga võrreldes seis tuntavalt kehvem, siis oli samaks ajahetkeks ülejääk 145 miljonit eurot. Võrreldes varasemaga on ennekõike hoogsalt kasvanud kulud ja seda just viimase tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palga tõttu, samuti on ületööd tavapärasest rohkem.

Töötukassa jõudis aasta alguse puudujäägist oktoobri lõpuks 18 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis on viimaste aastatega sarnane seis ja sarnane on ka aastasisene dünaamika. Olukord tööturul on samuti rahuldav – registreeritud töötute arv langes suvel eelmise aasta tasemest madalamale ning on ka sügisel püsinud selgelt madalamal kui viimasel kahel aastal.

Kohalike omavalitsuste ülejääk kasvas oktoobri lõpuks 22 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes viie miljoni euro võrra suurem tänu füüsilise isiku tulumaksu laekumise 10,6 protsendilisele kasvule.  

Riigieelarve kogukulude maht kasvas aastaga 7,7 protsenti peamiselt kodumaiste toetuste, investeeringute ja edasiantud maksutulude tõttu

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus oktoobris 1,44 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta oktoobriga võrreldes 102,4 miljonit eurot ehk 7,7 protsenti. Kogukulude kasvu vedasid oktoobris kodumaised toetused, investeeringud ja edasiantud maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid oktoobris 69,0 miljoni euro võrra eelneva aasta oktoobriga võrreldes, jõudes kasvutempoga 7,9 protsenti 940,7 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavatest kuludest kasvasid oktoobris enim kodumaised toetused, investeeringud ja sarnaselt eelnevatele kuudele ka finantskulud. Kodumaistest vahenditest tehtavate tegevuskulude ja investeeringute maht kasvas oktoobris 33,1 miljoni euro võrra.

Majandamiskulud vähenesid oktoobris 2,9 protsenti ehk 2,7 miljonit eurot peamiselt kaitseotstarbeliste kulude tõttu.

Tööjõukuludeks maksti riigieelarvelistes asutustes võrreldes eelneva aasta sama ajaga 6,2 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 5,3 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedas oktoobris õpetajate palgafondi kasv.

Investeeringute maht kasvas oktoobris peamiselt kaitseotstarbeliste investeeringute ja transpordivahendite soetuse tõttu. Riigieelarvelised asutused tegid investeeringuid oktoobris võrreldes eelneva aasta sama ajaga 28,2 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 44,8 protsenti. Esimese kümne kuu investeeringud on suurenenud eelneva aasta sama ajaga võrreldes 36,5 protsenti ehk 179,3 miljonit eurot.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses võlakirjade emissioonidega ja EURIBOR-i tõusuga. 2024. aasta oktoobri finantskulud olid 3,4 miljoni euro võrra ehk 19,3 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.