Eesti liitus jalaväevastaseid maamiine keelustava Ottawa konventsiooniga 2004. aastal. Viidates, et Soomes arutatakse võimalikku konventsioonist lahkumist, leidis riigikogu riigikaitsekomisjon, et teema tuleks avada ka Eestis. Esmaspäeval komisjoni liikmetega kohtunud kaitseväe juhataja kindralmajor Andrus Merilo andis selle kohta oma sõjalise hinnangu.

"Selle hinnangu pani kokku peastaap koos ekspertidega," sõnas Merilo. "Ja me jõudsime täna järeldusele, et selleks, et oma sõjalised eesmärgid täita ja riiki edukalt kaitsta, ei ole meil täna vaja lahkuda Ottawa konventsioonist."

Merilo lisas, et seda võimalust tuleb siiski avatuna hoida. "Võib-olla tulevikus uuesti vaadata, kas on mingi olukord meie jaoks muutunud, et sellest konventsioonist väljumine meile lisaefekti annab," ütles Merilo.

Ka riigikaitsekomisjoni esimehe Kalev Stoicescu sõnul jäi komisjoni istungil kõlama, et võib-olla tullakse õigel ajal küsimuse juurde tagasi.

"Küsisin, et mis see õige aeg on. Vastuseks kõlas, et see võiks olla näiteks siis, kui sõjategevus Ukrainas on lõppenud, ajutiselt või mitte," rääkis Stoicescu.

Pevkur: alternatiivide seas on nii droonid kui ka kobarmoon

Andrus Merilo sõnul on konventsiooni alla kuuluvate passiivsete jalaväemiinide kõrvale tulnud terve rida alternatiive.

"Selle analüüsi käigus me tegelikult tuvastasime ka terve rea tehnilisi lahendusi, mida me esimese hooga polnud märganud," rääkis Merilo. "Me suudaksime kaasaegsete lahendustega saavutada sama efekti või isegi suurema efekti, kui nende vana kooli passiivsed jalaväemiinid annavad."

Maailmas on jalaväevastaseid miine kasutatud muu hulgas selleks, et takistada vastase liikumist ilma sõbralike üksuste kohaloluta. Merilo rõhutas, et tõkkesõlmedel peavad niikuinii alati nii-öelda silmad peal olema. Muu hulgas selleks, et tõkkega kohtunud vastast tulega mõjutada.

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles, et võimalike alternatiivide seas pole ainult maapinnale laotatavad vahendid.

"Kindlasti on ka õhust kasutatavad mõjutusvahendid. Nii droonid kui ka erinevat tüüpi kobarmoona või midagi muud," märkis Pevkur. "See põhiline küsimus on, et kas need laengud, mida jalaväe vastu kasutatakse, on kontrollitavad või näiteks mingi aja pärast ise hävinevad."

Meie piirkonnas olulised Kanada ja Suurbritannia seisid maamiinide keelustamise eest

Kalev Stoicescu sõnul tuleb ka edasistes aruteludes lähtuda sellest, et Eesti kaitseks end mistahes vahenditega. "Kas kuulipilduja on humaanne," küsis Stoicescu. "No ei ole väga humaanne. Kui vaenlast tuleb tappa ja nad tulevad hordidena meile kallale, siis küsimus ühest küljest on see, kui hästi ta vaenlast tapab ja hävitab, teisest küljest, kui palju ta maksab."

Stoicescu sõnul tuleb mõelda ka sellele, missugune lahendus on kuluefektiivsem. "Ja need targad miinid võivad olla palju kallimad," lisas ta.

Merilo sõnul on raske nõustuda seisukohaga, et passiivne jalaväemiin on odav lahendus. "Sest pärast nende kasutamist või mahapanekut on vaja need demineerida. See viib lõpphinna ikkagi väga kõrgeks," ütles Merilo.

Hanno Pevkur ütles, et Ottawa konventsioonist lahkumise korral peaks Eesti arvestama nii sõjaliste kui ka diplomaatiliste riskidega.

"Lätis on NATO kohaloleku raamriigiks ja Ottawa teatavasti asub just Kanadas. Siin on üks märgiline küsimus," sõnas Pevkur. "Meil Eestis on raamriigina Suurbritannia, kes on ka pikka aega lausa kuninglikul tasandil seisnud rumalate jalaväemiinide keelustamise poolt."