Eesti peaminister Kristen Michal (RE) tegi ettepaneku, et JEF-i riigid nõustuksid eraldama kaitsekuludeks 2,5 protsenti oma SKT-st, mis ületab praegust kahe protsendi suurust eesmärki.

Ajakirjaniku küsimusele, kas JEF-i riigid peaksid seda tegema, vastas Rootsi peaminister Kristersson, et praegune eesmärk ehk kaks protsenti on miinimum. "Meil pole ühist näitajat, ma ütleksin, et 2,5 oleks liiga vähe, sest me kõik ületame seda või oleme teel seda ületama."

Rootsi peaminister ütles, et riigi kaitsekulutused on 2024. aastal 2,4 protsenti SKT-st ning et lähiaastatel tõusevad kaitsekulud 2,6 protsendini.

NATO peasekretär Mark Rutte soovitas riikidel tõsta kulud kolme protsendini. Kristerssoni sõnul pole aga Rootsi seda endale eesmärgiks seadnud. "Ei, meil pole uut eesmärki," ütles ta.

"See [eesmärk kaks protsenti] oli kaua aega tagasi tehtud otsus. Vähim, mida võite oodata, on see, et iga riik seda praegustel rasketel aegadel ka täidab. Väga paljud riigid juba teevad seda ja neil on eesmärgid, mis lähevad veelgi kaugemale ja me oleme nende hulgas. Eesmärgil saavutada 2,5 protsenti poleks mõtet."

Peaminister ütles, et Rootsi ei näe põhjust kaitsekulutuste suurendamise lõpetamiseks.

"Meile avaldavad väga muljet Balti riigid, kelle kulud on üle kolme protsendi, Poolal üle nelja protsendi. Oleme kindlalt pühendunud oma riigikaitse tugevdamisele," ütles ta.

Kristersson tuuleparkidest: ettevõtlust ei saa julgeolekule eelistada

Turvalisus ja asukoht peaksid olema Läänemere tuuleparkide ehitamisel otsustava tähtsusega, ütles Kristersson. Tema valitsus peatas hiljuti 13 meretuulepargi ehitusload.

ERR-i küsimusele, kas kõik Läänemere riigid peaksid oma plaanitud arendused selle valguses uuesti üle vaatama, vastas Kristersson: "Ma ütleks, et see sõltub väga palju julgeolekuolukorrast ja geograafilistest eeldustest."

Kristersson ütles, et Rootsi puhul oli otsus iseenesestmõistetav, kuna tuuleparke plaaniti ehitada kriitilistele seirealadele.

Ta lisas, et oli üllatunud, et mitmed arendused olid juba rohelise tule saanud. "See on suurem uudis kui 13 arenduse peatamine," sõnas Kristersson.

Kristersson rõhutas, et äri ei saa olla tähtsam julgeolekust. "Muidugi mitte. See on iseenesestmõistetav. See, et me tähtsustame julgeolekut selles Rootsi osas, ei saanud tulla kellelegi üllatusena."

Rootsi ei plaani vägesid Eestisse tuua

Rootsi liitus NATO-ga sellel aastal ja kavatseb 2025. aasta alguses Lätti saata 600 sõdurit.

Samas vägede saatmine Eestisse ei ole lähiajal plaanis. Kristersson märkis, et NATO riigid otsustavad koos, kuhu on vajalik vägesid saata ning et praegu on riik hõivatud vägede saatmisega Lätti.

Rootsi peaminister viibis 16.-17. detsembril Tallinnas kahepäevasel ühendekspeditsioonivägede julgeolekutippkohtumisel (JEF).

JEF on Ühendkuningriigi juhitav kaitsekoostööformaat, kuhu lisaks Eestile kuuluvad Holland, Läti, Leedu, Norra, Rootsi, Soome, Taani ja Island. Ühendekspeditsiooniväel on tähtis roll Läänemere piirkonna heidutus- ja kaitsehoiakus ning JEF-i raames välja töötatud kriisireageerimismeetmed täiendavad NATO tegevust.

JEF-i mõte on olla esmareageerija enne NATO artikkel 5 väljakuulutamist. Ühenduse moodustavad sarnaselt mõtlevad riigid, mis on valmis panustama kiiresti ja paindlikult erinevatesse operatsioonidesse humanitaarkriisidest kuni konventsionaalse sõjapidamiseni.