Tartu Ülikoolis on üheaastaseid magistriõppekavasid kümmekond. Osa neist on ingliskeelsed, osa eestikeelsed. Muudatus tooks kaasa selle, et tasuma peaks kõigil neil õppekavadel õppimise eest. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk peab plaani mõistlikuks.

"Täna on see, et iga eestikeelne kava, mida tahetakse tasulisena teha osakoormusega, need nõuavad üksikuid erandeid kokkuleppel. Me oleme neid üheaastaseid kavasid juba teinud ja peamiselt on need mõeldud täiskasvanud inimestele kas siis teise magistrikraadina mingisuguse olemasoleva kompetentsi laiendamiseks või täiendamiseks ja põhimõtteliselt on sinna avatud ka tee bakalaureusekraadiga, kui on selline kolme- kuni viieaastane töökogemus," rääkis Valk.

Ka Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Hendrik Voll suhtub muudatusettepanekusse positiivselt.

"Ülikoolid on selles teadmises elanud ja toimetanud viimased paar aastat, et selline võimalus just eestikeelsetel kavadel tasu küsida tekib üks hetk ja selles mõttes on igati positiivne, et need arengud on nüüd nii kaugele jõudnud, et see tasu küsimise võimalus nüüd loodetavasti lähiajal tekib," ütles Voll.

Haridus- ja teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe rääkis, et aruteludes on ühe murekohana toodud välja kõrgkoolide soov luua rohkem üheaastaseid magistriõppekavasid, sest nende eest saab õppemaksu küsida.

"Tegelikult kehtivad meil ju ikkagi Bologna protsessi raames kokkulepitud põhimõtted, et magistriõpe peaks koosnema kokku viiest aastast õpingutest ehk siis valdavalt on selleks kolmeaastane bakaleureuseõpe ja kaheaastane magistriõpe. Kõik muud võimalused on ikkagi pigem erandid või täiendavad võimalused paindlikkuse pakkumiseks," selgitas Raudmäe.

Üks riigi muudatusettepanek puudutab ka doktoriõpet. See annaks võimaluse küsida tasu väljastpoolt Euroopa Liitu tulevatelt üliõpilastelt. Kristi Raudmäe ministeeriumist ja Aune Valk Tartu Ülikoolist ütlesid, et see puudutab siiski üksikuid juhtumeid.

Valk meenutas üht kunagist juhtumit, kus Rootsi riigi toel püüti Vietnami meditsiinisüsteemi arendada. "Sealt olid inimesed valmis siia doktorantuuri tulema ja selle eest maksma, aga me ei saanud seda raha vastu võtta. Ma arvan, et selliseid üksikuid näiteid võib see tulevikus leevendada."

Raudmäe sõnul ei too muudatused kõrgharidusmaastikule suurt rahalist võitu.

"See lisaraha aspekt on, aga peamine on ikkagi inimeste vastutuse suurendamine, et inimesed teeksid teadlikumaid valikuid ja selle võrra väheneks katkestamine või siis jääksid need õppekohad nendele inimestele, kes tulevad esimest korda kõrgharidusse."